Keila elanikud toetasid rahvahääletusel iseseisva linnana jätkamist

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvahääletus.
Rahvahääletus. Foto: Keila linnavalitsus

Keila linna elanikud ei toetanud eile õhtul lõppenud rahvahääletusel valitsuse ettepanekut liita linn kolme läänepoolsema omavalitsusega, iseseisva linnana jätkamist toetas 96,8 protsenti küsitlusele vastanuist.

Kaks päeva kestnud rahvahääletusel osales 7660 valimisealisest kodanikust 3508 ehk 45,8 protsenti.

Küsimusele «Kas toetate Keila linna ühendamist Paldiski linna, Vasalemma valla, Keila valla ja Padise vallaga üheks haldusüksuseks?» vastas jaatavalt 113 inimest ehk 3,2 protsenti vastanutest. Sundliitmise vastu oli 3395 Keila elanikku. Rikutud sedeleid oli 10, teatas Keila linnavalitsus.

Küsimusele vastanutest 1174 osales rahvahääletusel elektrooniliselt ning neist 1128 soovis Keila jätkamist iseseisva linnana. Sundliitmiskava pooldajaid oli 44 e-hääletanut.

Linnavalitsuse teatel on Keila volikogul sundliitmise küsimuses seisukoha kujundamiseks nüüd nii rahvaküsitluse tulemused, õigusanalüüs kui ka sotsiaalmajanduslike mõjude uuring. Õigusanalüüsi kohaselt ei oleks Keila sundliitmine õiguspärane ning sotsiaalmajanduslike mõjude uuringust selgus, et sundliitmisega kaasneks Keila linnale hulk negatiivseid mõjusid.

Keila volikogu annab valitsusele sundliitmise ettepaneku kohta arvamuse tõenäoliselt järgmisel nädalal.

Haldusreformi ajakava kohaselt on omavalitsustel arvamuse esitamiseks aega 15. maini. Valitsus peab sundliitmised lõplikult otsustama hiljemalt juuli keskpaigaks.

Keila linnapea Enno Fels on varem korduvalt öelnud, et Keila linn on täitnud kõik kriteeriumid, et iseseisvalt jätkata, ega peaks seetõttu saama haldusreformi käigus ühendatud. Samuti on kolmel läänepoolsemal omavalitsusel tema sõnul võimalik omavahelise liitumisega reformi eesmärgid täita, mistõttu pole Keila linna vaja ühinema sundida.

Riigihalduse minister Mihhail Korb on samas öelnud, et sundliitmine on ikkagi vajalik, et ühendada keskus ja selle loomulik tagamaa. Ühinemine ilma Keila linnata tähendaks tema sõnul ühinemist ilma piirkonna loomuliku keskuseta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles