Tallinna linnavolikogu andis ööl vastu reedet toimunud istungil heakskiidu linnavalitsuse otsuse eelnõule, mille kohaselt lubatakse osade Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide põhikoolide 1.- 9. klassis kasutada õppekeelena vene keelt ja Tallinna saksa gümnaasiumi põhikooli saksakeelse osakonna 7.- 9. klassis saksa keelt.
Tallinna linnavõim lubab kasutada põhikooli õppekeelena vene keelt Ehte humanitaargümnaasiumis, Haabersti vene gümnaasiumis, Karjamaa gümnaasiumis, Lasnamäe gümnaasiumis, Lasnamäe vene gümnaasiumis, Tallinna 53. keskkoolis, Tallinna humanitaargümnaasiumis, Juhkentali gümnaasiumis, Tallinna juudi koolis, Kesklinna vene gümnaasiumis, Linnamäe vene lütseumis, Läänemere gümnaasiumis, Mahtra gümnaasiumis, Mustamäe humanitaargümnaasiumis, Mustamäe reaalgümnaasiumis, Mustjõe gümnaasiumis, Pae gümnaasiumis, Paekaare gümnaasiumis, Ranniku gümnaasiumis, Tõnismäe reaalkoolis, Õismäe vene lütseumis, Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumis, Õismäe koolis, Mustamäe 1. lasteaed-algkoolis ja Lasnamäe põhikoolis.
Mullu 1. septembril jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul ning munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel ning riigikoolis haridus- ja teadusministri otsuse alusel olla õppekeel ükskõik milline keel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on vähemusrahvustele garanteeritud muukeelne õpetus juhul, kui vähemusrahvuse õppeasutus valib selle keele õppekeeleks.
Ühtlasi otsustas volikogu taotleda valitsuselt luba gümnaasiumi õppekeelena kasutada vene keelt Tallinna juudi kooli, Kesklinna vene gümnaasiumi, Linnamäe vene lütseumi, Tõnismäe reaalkooli, Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi, Lasnamäe gümnaasiumi, Karjamaa gümnaasiumi, Mustjõe gümnaasiumi ja Paekaare gümnaasiumi gümnaasiumi osas. Samuti esitatakse valitsusele taotlus lubada Tallinna saksa gümnaasiumi gümnaasiumi saksakeelses osakonnas kasutada õppekeelena saksa keelt.
Lukas: pealinn peaks nõuete täitmiseks pingutama
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles BNSile, et ei näe võimalust teha kergekäeliselt erandeid, et gümnaasiumid võiksid jätkata vene õppekeelega. See tähendaks ministri sõnul pööret riiklikus hariduspoliitikas, mis oleks tema hinnangul vastutustundetu nende koolide suhtes, kes on pingutanud, et minna üle valdavalt eesti õppekeelele. «Eesti pealinn ja Eesti haridusasutused peaksid ikkagi pingutama selle nimel, et täita seadusi,» leidis Lukas.
Ministri kinnitusel sisaldub kõikide gümnaasiumite arengukavades praegu eesmärk minna üle valdavalt eesti õppekeelele. Kui Tallinna volikogu taotleb gümnaasiumidele õppekeelena vene keelt, siis tuleb vastavalt seadusele muuta ka koolide arengukavasid ning koos sellega tuleks linnal esitada ka koolivõrgu arengukava, millised koolid kavatseb linn näiteks sulgeda või millised avada.
«Kindlasti soovib haridus- ja teadusministeerium teada, mis põhjusel kavatseb linnavolikogu nende koolide arengukavasid muuta. Koolivõrku puudutavad otsused tuleb langetada viis kuud enne õppeaasta algust ehk enne 1. aprilli,» ütles Lukas.