Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Alusetult sundliidetavaks sattunud Keila kaitseb iseseisvust kahe uuringuga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Keila raudteejaam. | FOTO: Mihkel Maripuu

Kümne tuhande elanikuga Keila linn valmistub iseseisvust kaitsma nii õigusliku analüüsi kui ka sotsiaalmajandusliku uuringuga.

Mõlemad materjalid peavad valmima rahvaküsitluse ajaks, et koos küsitlustulemusega olla alusdokumentideks volikogu otsusele.

Keila linnapea Enno Felsi sõnul tuleb linnal ära teha see töö, mille valitsus uutmistuhinas tegemata jättis. «Me ei tea tänaseni, miks haldusreformi kriteeriume kuhjaga täitev Keila linn sattus ühtäkki nelja sundliidetava omavalitsuse hulka sõna otseses mõttes viiendaks rattaks. Teada on ainult niipalju, et üleöö sündinud valitsuse määruse põhjendused olid väga pinnapealsed,» ütles Fels. «Teeme siis ise selle töö ära ja saame teada, mida haldusreformi eesmärkidega vastuollu minemine nii Keila linna elanikele kui ka meie nelja naaberomavalitsuse elanikele praktikas tähendaks.»

Möödunud nädalal Keilas kohalikega kohtunud peaminister Jüri Ratase sõnul olevat kõik linnaelanike endi kätes, vihjates 23. ja 24. aprillil iseseisvusküsimuses toimuvale rahvahääletusele. Felsi sõnul on see üks kolmest nurgakivist, mis peavad Keila linna püsima jäämist toetama.

«Esimene oluline nurgakivi on sundliitmise õiguslik aspekt. Haldusreformiseadus sätestab väga kindlad tingimused, mille täitmisel sundliitmine üldse kõne alla saab tulla ning elanike arv on kõigest üks neist. Lisaks on omavalitsusel põhiseadusest tulenev enesekorraldusõigus, mille piiramisel ei tohi riik käituda meelevaldselt. Kogu see õiguslik raamistik on aga palju detailsem ning lähiajal saab see veel palju selgemaks,» ütles Fels.

«Teine ja mitte vähemolulisem nurgakivi on sundliitmise tagajärjel tekkiv sotsiaalmajanduslik olukord hiidvallas, mis ulatuks Keilast üle kolme omavalitsuse Nõvani ja sisaldaks veel ka Paldiski linna. Juba praegu on teda, et Keila sundliitmine läänepoolsete omavalitsustega läheks vastuollu Harju maakonnaplaneeringuga, mille eesmärgiks on ruumiliselt tasakaalustatud areng ja kohalike keskuste tugevnemine Tallinna lähiregioonist kaugemal,» lisas linnapea.

Hääletus Keila iseseisvuse üle toimub 23. ja 24. aprillil ning sellest saab osa võtta nii elektrooniliselt kui ka tavapäraselt küsitluspunktides, mis asuvad Keila tervisekeskuses ja Keila kultuurikeskuses.

Tagasi üles