Laupäeval Tallinnas Sossi mäe tühermaalt leitud väikese tüdruku vanemad polnud eile õhtuks välja ilmunud. Nii sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad kui ka lastearstid peavad juhtunut erakordseks.
Tühermaalt leitud tüdruk jäeti haiglasse uuringutele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina niisugust sündmust ei mäleta. On toodud, kes kuhugi maha jäetud. Aga nii suure lapse puhul on küll imelik, et vanemad pole välja ilmunud,» ütles Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Mall-Anne Riikjärv, kes on lastearstina töötanud enam kui 15 aastat.
Eile vaatasid lastehaigla arstid tüdruku üle.
«Esimese mulje järgi võib öelda, et ägedaid tervisehädasid – nohu, köha, traumasid – tal ei ole. Samas võib täheldada teatud arenguhäireid, mis võivad olla tekkinud sünnijärgsete kahjustuste või ka hooldamatuse tõttu,» oli kogenud arst Riikjärv järeldustega väga ettevaatlik.
Laps on rahunenud
«Tema kaalu ja pikkuse suhe ei vasta normidele. Aga normidest on alati kõrvalekaldeid. Ühe sümptomi järgi ei saa järeldusi teha. Ootame ära kõigi uuringute tulemused,» sõnas haiglajuht.
Laps on Riikjärve sõnul rahunenud ja mängib ilusti.
Tallinna Lastekodu juhataja Leena Masing kinnitas, et leidlapsi on neile ennegi toodud, ent hiljemalt ööpäeva jooksul tulevad vanemad oma last otsima.
«Sageli on vanematel alkoholi- või narkoprobleeme, aga kui pea selgineb, tuleb ka laps meelde,» sõnas Masing.
Lastekodu väikelaste varjupaigas elab keskmiselt 20-30 last. Neid toovad sinna lastekaitsetöötajad, sugulased ja vahel ka politsei.
«Mõned on meil väga lühikest aega. Ema on lihtsalt pidutsema läinud, lapse sugulase hooleks jätnud ja sinna «unustanud»,» tõi Masing näite elust.
Tavaliselt on mudilane varjupaigas kaks kuud. On aga neidki, kes viibivad varjupaigas neli-viis kuud, kuni lastekaitsetöötaja leiab vanematega ühise keele või vormistab kohtusse paberid vanemlike õiguste äravõtmiseks. Seni ei saa last anda hooldusperesse, ta ei käi lasteaias ning teda ei saa lapsendada.
Hingetrauma kogu eluks
Masing kinnitas, et leidtüdruk on foto järgi lastekodutöötajatele tundmatu. «Aga võib-olla pole ta üldse Tallinnast,» oletas ta.
Väikelaste varjupaik on valmis tüdrukut vastu võtma, enne aga peavad arstid tema tervist hindama.
«Igatahes on hülgamine ja varjupaigas viibimine ka väikelapsele suur trauma, mis võib välja lüüa käitumishäiretena noorukieas. Seepärast on alati parim, kui laps elab oma vanemate juures, perega aga tegelevad sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, » rääkis Masing.
Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhi Anne Kleinbergi hinnangul võivad lapse hülgamise põhjuseks olla vanemate psüühika-, alko- või narkoprobleemid. «Need inimesed on omadega puntras, nad ei saa normaalselt eluga hakkama, mis annab tunnistust sotsiaalsest ebakindlusest. Vahel nad ei teagi, kuhu oma muredega pöörduda,» selgitas Kleinberg.
Laupäeva hommikul teatas politseile juhuslik möödakäija, et Tartu maantee 84d lähedal tühermaal on lastekäru väikese lapsega. Politsei viis lapse Tallinna Lastekodu väikelaste varjupaika, kust ta edasi lastehaiglasse toimetati.
Eile algatati juhtunu suhtes kriminaalasi karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb tervise kahjustamist.