Balti jaama turule plaanitakse elumaju ja kontserdisaali

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil olev Rannamäe tee lõik võib tulevikus minna likvideerimisele ning Tornide väljaku pargiala laieneks ka praeguse bussipeatuste ning parkla alalel.
Pildil olev Rannamäe tee lõik võib tulevikus minna likvideerimisele ning Tornide väljaku pargiala laieneks ka praeguse bussipeatuste ning parkla alalel. Foto: Küllike Rooväli

Balti jaama turu omanikfirma kavatseb peatselt turu asemele ehitada äri- ja elumaju ning kaalub ka kontserdi- ka konverentsisaalide rajamist.

Ühes Balti jaama piirkonna ümberehitust ning maabussiliinidele maa-aluse terminali rajamist ette nägeva planeeringuga kavatseb linn anda rohelise tule ka uutele hoonetele Balti jaama turul.

Kopli 1 asuv Balti jaama turg ei jää omanikfirma Pasiphae OÜ juhatuse liikme Olev Vaheri sõnul praegusel kujul alles, kirjutas Tallinna linnavalitsuse ajaleht Pealinn.

«Need rajatised ei peakski enam hetkeseisus kaua vastu,» selgitas ta. «Lisaks kaubandus-, äri- ja eluruumidele oleme alale mõelnud rajada ühiskondlikke ruume, näiteks kontserdi- ja konverentsisaale. Hea idee korral võiks jääda koht ka turule, kuid siis juba uues kuues.»

Vaheri kinnitusel saab turu ümberehitusega alustada kohe, kui linn selleks loa annab.

Tallinna linnaplaneerimise ameti Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhataja Lia Gailani sõnul on Balti jaama ümbrus vanalinna kaitsevöönd, kus hooned ei tohi varjata vaadet Kalamaja poolt vanalinnale.

«Kui need tingimused on täidetud ja vajalikud paberid esitatud, siis linn ehitust kinni ei hoia,» lausus Gailan.

Linn on kuulutanud välja riigihanke Balti jaama, Kopli ja Suurtüki tänava ning Rannamäe tee vahelise ala detailplaneeringu koostaja leidmiseks ning OÜ Arhitektuuriagentuuri idee järgi tuleb Balti jaama kõrval asuvate maaliinide bussipeatuste ja autoparkla asemele maa-alune ühistranspordi terminal.

Sellest korrus allapoole aga suur autoparkla nii terminali kui vanalinna külastajate tarbeks. Bussiterminal on kavandatud vastu Balti jaama lähirongide paviljoni hoonet, et tulevikus saaks rongide ning busside terminalid ühendada.

Terminali katusele on ette nähtud madala haljastusega ala, mis laiendab Tornide väljaku parki Põhja puiesteeni.

Toompuiestee liiklus hakkab kulgema Põhja puiesteele Balti Jaama lähirongide paviljoni eest. Rannamäe tee lõik Nunne tänava ja Suurtüki tänava vahel jääb liiklusele suletuks ning võib muutuda tavaliseks pargiteeks Tornide väljaku alal.

OÜ Arhitektuuriagentuuri arhitekti Inga Raukase sõnul kaob nii vajadus Toompuiestee aluse jalakäijate tunneli järele.

«Tänav muutub jalakäijate ja jalgratturitele hõlpsasti ületatavaks, mis on oluline liiklusohutuse ning vanalinna läheduse seisukohalt,» ütles ta. «Lahendus vähendab Tornide väljaku pargis liiklusmüra ja viib transiitliikluse territooriumi ühte serva.»

Terminali pealsele maastikule on kavandatud kergliiklusteed ja jalgrattaparkla. Uus jalgrattatee hakkab kulgema samuti Põhja puiesteega paralleelselt ning uued rajad toetavad Tallinna ida-lääne suunalise kergliiklustee ehitust.

Ala mootorsõidukite liiklusskeemi hakkavad lisaks muutma seda läbiv Põhjaväil ja uued trammiteed. Ala detailplaneering peaks valmis saama tuleva aasta 30. detsembriks, kuid millal linn ehituse ette võtab, on praegu veel teadmata.

Gailani sõnul on ülesanne saada väljakule jalakäijate jaoks ruumi. «Praegu on plats maaliinide busse paksult täis, kuid need maa alla kolides jääks ala vabaks,» ütles ta. «Asemele peaks tulema linnaväljak koos puhkevõimaluste ja rohelusega.»

Gailani lausus, et välja on käidud mõte, et ka turismibusside peatus võiks olla maa all, et need ei ummistaks vanalinna.

Kogu ala uuendamist toetab ka OÜ Bonaprix kavatsus ehitada ümber Telliskivi tänaval asuvad endised Kalinini elektroonikatehase hooned.

«Tahame alast kujundada korraliku kvartali koos eluruumide, kontorite ja kaubanduspindadega,» ütles ettevõtte juhatuse liige Ivar Lukk. Tema sõnul saab ehitusega pihta hakata niipea, kui Eesti majanduslik olukord seda soosib.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles