Homme üritab Keila volikogu opositsioon anda linnarahvale sõnumi, et nad ei ole rahul Keila koolide muutmisega erakooliks, avaldades umbusaldust nii volikogu esimehele Andrus Loogile, aseesimehele Doris Matteusile kui ka linnapea Tanel Mõistusele.
Opositsioon pole rahul oravaparteilaste kooliuuendustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi me pole kindlad, kas umbusaldus läbi läheb, ei saa me leppida korratuste ja seaduserikkumistega Keila hariduses,» ütles umbusalduse algataja, volikogu liige keskerakondlane Ago Kokser, kes aastail 2003–2006 oli samas reformierakondlik linnapea ja hiljem lühikest aega volikogu esimees.
Kokseri hinnangul tuleb Keilas taastada kord, kus koolid jäävad munitsipaalomandisse ja nende sisulist tööd juhib kohalik omavalitsus.
Kokseri sõnul pooldavad nad sihtasutuse loomist, aga selle tegevuseks peaks jääma koolimajade ehitus ja majandamine, hariduse sisuline juhtimine aga linnale.
Õhuke tasakaal
Keila volikogus on 17 liiget, neist üheksa kuulub Reformierakonna fraktsiooni. Kuus liiget moodustavad fraktsiooni Tasakaal ja kaks IRLi liiget toimetavad omaette. Seega on jõudude suhe 9:8 võimupartei kasuks.
«Praegu on esimest korda volikogus tugev opositsioon. Eri veendumustega inimesed tulevad põhiküsimuses ühe mütsi alla. Muidugi oleks hea, kui saaksime veel ühe hääle. Ma ei taha spekuleerida, aga ega me niisama ka ei istu,» sõnas umbusalduse algataja.
Kokser kinnitas, et kui umbusaldus peaks läbi minema, on opositsioon valmis valitsemisvastutust võtma.
Keila volikogu esimehe Loogi sõnul ei kõiguta umbusaldamine nende seisukohti. Tema sõnul on hoopis tähtsam jõuda ükskord sisulisele selgusele.
«Arvatavasti jõuab see põhiseadusliku vaidluseni: kas kohalikul omavalitsusel on selleks, et efektiivselt toimetada, õigus asutada sihtasutust haridusteenuse osutamiseks? Lõppkokkuvõttes taandub see kohaliku omavalitsuse kohustusele võimaldada lastele tasuta haridus. Oleme valmis seda tegema,» sõnas ta.
Loogi hinnangul oli Kokser linnapeana omal ajal Reformierakonna ebaõnnestunud valik. Erakonna piirkonnaorganisatsioon tegi Kokserile koguni ettepaneku tagasi astuda.
Umbusaldusi varemgi
4. aprillil 2006 algatas Reformierakonna fraktsioon linnapea ja volikogu esimehe umbusaldamise. Vahetult enne seda astus Kokser linnapea kohalt tagasi, jõudis muuta jõuvahekordi volikogus ja ta valiti volikogu esimeheks. Seejärel valiti uueks linnapeaks rahvaliitlane Mati Õunloo.
Hiljem Keskerakonnaga liitunud Kokser sai esimees olla vaid viis kuud. Sama aasta septembris vabastas volikogu umbusaldamise tõttu nii Kokseri kui Õunloo. Oktoobris valiti volikogu esimeheks Andrus Loog ja linnapeaks Tanel Mõistus.