Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Viimsi elanikud elavad hirmus – mets on karujälgi täis

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Puudelt leitud kraapimisjäljed ajasid Viimsi elanikud ärevile. | FOTO: Erakogu

Harjumaa Viimsi valla Lubja küla elanikud ei julge enam metsas liikuda, kuna käidavas kohas on karudele viitavad jäljed. Eesti Jahimeeste Seltsi spetsialisti hinnangul ei ole paanikaks põhjust, kuna jäljed viitavad pigem põdrale.

Viimsi vallas Lubja külas elav Postimehe lugeja märkas eelmisel nädalal kodu lähedal metsatukas puid, millelt oli koor maha kraabitud. Puudel olid sügavad vertikaalsed kraapimisjäljed, mille olid tema hinnangul olid tekitanud karu küünised.

«Kohalikud elanikud arvavad, et karu on talveunest ärganud ja hulgub Viimsi vahel ringi. Jälgedest võib järeldada, et karusid võib olla isegi mitu. Mahakraabitud koorega puud asuvad käidavas kohas ja seal liigub ka palju lapsi. Kõik elanikud on suures ärevuses ega julge enam õue minna,» teatas Viimsi elanik.

Eesti Jahimeeste Seltsi esimees Margus Puusti sõnul võib puudelt leitud jälgede põhjal järeldada, et tegemist on siiski põdraga.

«See on põdra komme puid selliselt koorida ja need on väga tüüpilised põdra toitumise jäljed. Kahju, et lumel jälgi näha pole. Põdra ja karu jäljed erinevad oluliselt. Põder on sõraline ja lumel oleks selgelt välja joonistunud sõrad,» rääkis Puust.

Viimsi elanikud kahtlustasid, et kraapimisjäljed tekitas puudele karu. Foto: Erakogu.

Kuidas käituda karuga kohtumisel

Puusti sõnul on metsas karuga kohtumisel alati esimene reegel, et tuleb jääda rahulikuks ega tohi sattuda paanikasse.

Eesti Jahimeeste Selts on koostanud juhised, mida teha ja mida kindlasti mitte teha karuga kohtumisel.

  1. Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ära jäta kunagi maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.
  2. Karu kuuleb väga hästi. Kui liigud looduses, siis tee aeg-ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi. Karu elualal ära liigu üksi, vaid katsu leida endale kaaslasi.
  3. Kui näed karupoega või -poegi, oled väga suures ohus. Ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, ründab emakaru viivitamatult ohu allikat ehk SIND.
  4. Karu suigub talveunne septembrist novembrini (olenevalt ilmaoludest). Ta teeb endale mugava pesa kas sipelgapessa, suure kuuse alumiste okste või tuulemurru alla. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled SINA. Koeral on palju paremad võimalused jalga lasta.
  5. Kui leiad karu poolt murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.
  6. Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel majade või suvilate hoovides. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Ära hakka karu pildistama. Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes tee kõva lärmi.
  7. Enamasti liigub karu ringi õhtuhämaruses või öösel. Päeval karu puhkab kusagil varjulises kohas. Suvel söövad karud väga hea meelega marju ja võivad liikuda ka päeval. Tavaliselt satuvadki karudega kokku seenelised või marjulised. Sügiseti külastavad karud ka kaerapõlde. Ära mine karusid seal pildistama. Karud harjuvad lõpuks inimestega ära, neil kaob inimpelgus.
  8. Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koera satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled ägedat koera haukumist ja taplust, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis otsib ta tavaliselt kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.
  9. Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja uriseb valjuhäälselt. Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui sina.
  10. Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem. Karu jooksukiirus on üllatavalt suur, kuni 60 kilomeetrit tunnis.
Tagasi üles