1. märtsist käivitab maanteeamet Tallinnas Kristiine ristmikul aastaid kasutult seisnud kiiruskaamerad.
Kristiine ristmiku kiiruskaamerad hakkavad kolmapäeval tööle
28. veebruar 2017, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul asuvad kaamerad on võimelised tuvastama ka punase fooritule eirajaid ning bussirajal sõitjaid, kuid esialgu jäädvustavad kaameraid vaid lubatud sõidukiiruse ületajaid.
Tallinna linna ja maanteeameti vahel sõlmitud lepingu alusel on Maanteeametil võimalus seadmeid tasuta kasutada kuni 2021. aastani. «Praeguseks on kiiruskaamerad tagasi Saksamaal toimunud taatluselt ning edukalt on lõppenud viimased seadistus- ja häälestustööd,» ütles maanteeameti liikluskorralduse osakonna liikluskorraldusvahendite haldur Krisela Uussaar.
Kristiine ristmiku kiiruskaamerad on esimesed kiiruskaamerad, mida kasutatakse kohalike omavalitsuste teedel rikkumiste fikseerimiseks. Kristiine kaamerad on sarnased teiste maanteedel kasutatavate seadmetega. Mõõtemetoodika ning rikkumiste menetlemine käib samamoodi, nagu maanteedel olevate kaamerate puhul. Rikkumisi menetleb ja trahviteateid saadab välja politsei- ja piirivalveamet.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul toimub kaamerate kasutuselevõtt järk-järgult. «Plaan oligi rakendada kõigepealt lubatud sõidukiiruse ületamiste fikseerimine. Siis mõne aja pärast punase fooritule eirajate fikseerimine ja loodame, et tulevikus saame ka ühissõidukiraja väärkasutusi hakata fikseerima, kuigi see vajab veel väikest seadusemuudatust,» rääkis Rüütelmaa.
Punase tule alt läbi sõitjate trahvimiseks on tema sõnul seadusandlik baas olemas, aga enne kui kaamerasähvatused ka fooritulede eirajatele peatselt saabuvast trahviteatest märku hakkavad andma, tuleb lahendada üks tehniline probleem.
Bussirajal sõitjate ohjeldamiseks aga tuleb saavutada kokkulepe andmekaitsega. «Mis puudutab ühissõidukiraja väärkasutust, siis siin tekkis Andmekaitse Inspektsioonil (AKI) küsimus, et kas kõik ikka on korrektne. Selleks, et tuvastada ühissõidukiraja väärkasutust, peaks süsteem esmalt fikseerima kõik sõidukid, mis ühissõidukirajal sõidavad. Seejärel arvuti kontrollib, et kas on väljastatud taksoluba või ühistranspordiluba ehk veoluba, ja kui selline luba on olemas, siis kustutatakse foto automaatselt. Juhul kui luba ei ole, läheb foto politseile menetlemiseks. AKI seisukoht oli see, et rikkujaid tohib jäädvustada, aga neid, kellel on õigus ühissõidukirada kasutada, ei tohi kas või korrakski jäädvustada,» selgitas Rüütelmaa.
Ta lisas, et Eesti andmekaitsjate jaoks on probleem selles, et see foto asub mõne sekundi vältel serveris. «See teema vajab ilmselt sügavamat arutelu, et kas inimese privaatsuse piir peab just seal olema. Mujal Lääne-Euroopas on leitud, et see pole üldse mingi probleem,» lausus Rüütelmaa.
Kiiruskaamerate eest hoiatavad liiklusmärgid on Tallinnas paigaldatud ka Paldiski maanteele ja Sõpruse puiesteele. Seda, millal kiiruseületajad ka seal automaatselt trahvi saama hakkavad, Rüütelmaa öelda ei tahtnud.
«Neid kaameraid tuleb juurde. Aga me ei avalda nende asukohti. Me kindlasti teavitame, kui selliseid seadmeid täiendavalt tööle rakendatakse, aga see teavitus võib olla ka näiteks tee äärde paigaldatud liiklusmärk. Sõidukijuhil, kes jälgib pidevalt lubatud sõidukiirust, ei peaks üldse olema probleemi, kas tee ääres on kaamera või mitte. Eesmärk on ju liiklusohutuse tagamine, mitte autojuhtide kiusamine,» lausus liikluskorraldaja.