Tallinna linnavalitsus kiitis täna heaks määruse eelnõu, millega kehtestatakse elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord – see võimaldab lapsevanemal arvestada kõigi Tallinna koolide omanäolisust ja nendes õpetatavate õppekavade eripära ning valida oma lapsele sobiv kool.
Elukohajärgse kooli määramise kriteerium on lapse elukoha lähedus koolile ja sama pere teiste laste õppimine samas koolis. Kui kaks või enam kooli on pere elukohast peaaegu võrdsel kaugusel, siis määratakse elukohajärgseks kooliks see kool, mis on isiku elukohale kõige lähemal, kuhu koolitee on kõige lühem ja turvalisem ning kus on vabu õppekohti, kusjuures vajaduse korral võetakse arvesse ühissõidukite kasutamise võimalust.
Kui ühele ja samale kriteeriumile vastab rohkem lapsi, kui on vabu õppekohti, siis eelistatakse õppekoha saamisel seda last, kelle elukoha kanne rahvastikuregistris on varasem.
Tallinna abilinnapea Yana Toomi sõnul tingis uue määruse koostamise uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
«Vastavalt sellele tuleb valla- või linnavalitsusel kehtestada elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord ning elukohajärgse kooli määramisel arvestada oluliste asjaoludena õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral ka vanemate soove,» selgitas Toom. «Kõiki neid eelmainitud seadusest tulenevaid nõudeid ja olulisi asjaolusid on ka Tallinn oma määruses järginud.»
Toomi sõnul valmis uus määrus koostöös koolijuhtidega, et saavutada parim lahendus, mis oleks sobiv võimalikult paljudele lastevanematele ja peredele, aga ka koolidele. «Uues määruses jätame lapsevanematele õiguse oma lapsele sobivaim kool valida. Nii on õigus kandideerida mistahes Tallinna kooli, kuid igale lapsele on määratud ka üks elukohajärgne kool, kuhu tal on koolikoht tagatud ka juhul, kui tal mujale ei õnnestu või ei soovinud saada,» märkis Toom.
Vastavalt määrusele tagatakse igale lapsele, kelle elukoha aadressiks rahvastikuregistri järgi on Tallinn, õppimisvõimalus pealinna munitsipaalkoolis. Munitsipaalkool, kus õpilane õpib või asub õppima, loetaksegi õpilase elukohajärgseks kooliks.
Elukohajärgne munitsipaalkool määratakse ajavahemikul 1. märtsist 1. septembrini. Isik või tema seaduslik esindaja esitab eelneva õppeaasta 1. märtsiks kooli või koolidesse taotluse paberil või ühtses veebikeskkonnas elektrooniliselt. Inimesel on õigus ühel ja samal ajal esitada taotlus mitmesse kooli. Esitatud taotluse alusel arvatakse laps õpilaskandidaadiks haridusameti juhataja kinnitatud kooli vastuvõtu tingimuste ja korra järgi.
Määruse rakendamise tähtajad käesoleval aastal on järgmised: koolikohustuslik isik või tema vanem või eestkostja esitab 1. aprillist 7. aprillini kooli või koolidesse taotluse kas paberil või vastavas veebikeskkonnas. Seejärel teavitab kool kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lapse õpilaskandidaadiks arvamisest hiljemalt 25. aprillil. Vanem teavitab kooli lõplikust valikust hiljemalt 1. mail. Kool teeb õpilaskandidaadiks arvamise märke ühtses veebikeskkonnas hiljemalt 2. mail. Koolikohustuslikule isikule, kes ei ole kantud õpilaskandidaatide nimekirja, määratakse elukohajärgne kool hiljemalt 2. mail 2011.
2011./2012. õppeaastal läheb Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide 1. klassidesse kokku 3827 last. Kokku on pealinna nendes koolide 1. klassides 4076 vaba õppekohta, mis võimaldab vastu võtta kõik 1. klassi õppima soovijad, ka 6-aastased lapsed ning ka lapsed, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Tallinnas.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et vähemalt 80 protsenti õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kulutada rohkem kui 60 minutit. Tallinna territooriumil on võimalik linna igast piirkonnast jõuda igasse kooli vähemalt 60 minutiga. 2010./2011. õppeaastal ei õpi 39 protsenti linna munitsipaalkoolide põhikooliõpilastest selle linnaosa koolis, kuhu nad rahvastikuregistri andmete järgi peaksid minema.