Tung Tallinna eliitkoolide 1. klassi on alanud

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudest soovijatest pääsevad ihaldatud eliitkooli vaid vähesed taibukad lapsed.
Paljudest soovijatest pääsevad ihaldatud eliitkooli vaid vähesed taibukad lapsed. Foto: Mihkel Maripuu

Igakevadine koolikatsete aeg pealinna eliitkoolides on käes. Kui paljudes kohtades kandideerib ühele aabitsale enam kui 10 last, siis ühes koolis on konkurss kordi väiksem.

Viimasel ajal meedia tähelepanu all olnud Gustav Adolfi gümnaasiumis avatakse sügisel kuus esimest klassi ja vaid ühte neist, prantsuse keele eriklassi saavad kandideerida lapsed kogu Tallinnast. Selles klassis on 28 kohta ning konkursile laekus 350 avaldust ehk ühele kohale kandideerib 12,5 last.

«Võrreldes viimase viie aastaga on soovijaid prantsuse keele õppesuunale pisut vähem,» ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooliosa õppejuht Tiivi Pikhof. Eelmistel aastatel on olnud konkurss 15 last ühele kohale. Vastu võetakse poisse ja tüdrukuid võrdselt.

Millised katsed on  GAG 1. klassi

Kontrollitakse lugemisoskust, loetu sisu mõistmist, kirjutamist, liitmise ja lahutamise ülesanded on 12 piires. Laps peab tundma geomeetrilisi kujundeid, oskama võrrelda, tundma kohamääruseid, lahendama loogikaülesandeid, kuulamisülesandeid, mälu ülesandeid, nuputama.

Teises prantsuse keele süvaõppega koolis, Tallinna Prantsuse Lütseumis avatakse kaks esimest klassi, mis on suuremad kui tavalised klassid. Kokkuleppel Tallinna haridusametiga on klasside suuruseks 30–32 õpilast.

«Avalduste vastuvõtmine kestab 17. veebruarini. Praeguseks on laekunud ca kolm avaldust kohale,» rääkis Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi. Ka lütseumis võetakse vastu poisse ja tüdrukuid võrdselt, kuigi soovijate seas on õrnema soo esindajaid enam. «Selles eas on tüdrukud aktiivsemad eesmärke püstitama ning oma tahet avaldama,» sõnas Leesi.

Millised katsed on lütseumi 1. klassi

Koolikatsed koosnevad etteütlusest (umbes 15 sõna), rehkendamisest (liitmine-lahutamine 10 piires),  miniteksti lugemisest ja loetust arusaamise kontrollimisest. Laps peab teadma oma nime, vanust, elukohta, tundma aastaaegu ja olema kursis ümbritseva maailmaga.

Inglise kolledžis alustab tööd üks inglise ja kaks eesti õppekeelega klassi ning vastuvõtt on ülelinnaline. Klassi suurus on 26 last. Inglise kolledži esimestesse klassidesse kandideerib enam kui 500 last.

Tallinna 21. keskkoolis avatakse sügisel neli esimest klassi. «Ülelinnalise vastuvõtuga moodustatakse üks inglise keele õppesuunaga klass, ülejäänud klassidesse määrab õpilased elukohajärgselt Tallinna haridusamet,» ütles koolijuht Meelis Kond. Ühte klassi võetakse 29–30 last. Ülelinnalise vastuvõtuga klassi laekus 334 sooviavaldust ehk ühele kohale kandideerib ca 11 last. Poisse oli 146 ja tüdrukuid 188, kuid klassi võetakse neid võrdselt.

Millised katsed on 21. keskkooli 1. klassi

Inglise keele tunnis tegeletakse hääldusega. Üldise koolivalmiduse osas kirjutatakse üks lause (kuni 25 tähemärki), loetakse teksti ja arutletakse koos õpetajaga loetud teksti üle. Matemaatikas on liitmine, lahutamine ja võrdlemine kuni 10 piires ning tekstülesanne. Lisaks on kolm loogikaülesannet, kus tuleb leida erinevusi, hulk, sobiv kujund, jätkata rida jne. Testi  läbinud pääsevad vestlusvooru.

Traditsiooniliselt on kõige suurem konkurss esimesse klassi Tallinna reaalkoolis, kus avatakse kaks 28 õpilasega esimest klassi.

«Üldiselt on konkureerijate arv jäänud samaks ja viimastel aastatel on meil olnud ligi 700 kandideerijat,» rääkis  Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar. Poiste ja tüdrukute osas eraldi arvestust ei peeta, kuid koolikatsed on Kesklinna erakooliga ühised.

Millised katsed on reaalkooli 1. klassi

Matemaatiliste oskuste hindamise aluseks on arvutamine 12 piires ja ruumikujutlusmõistete (nt üleval, all, paremal) valdamine, paaride leidmine (nt tehtele õige vastus), geomeetriliste kujundite tundmine. Loogikaülesannete hindamise aluseks on lapse oskus rühmitada, jätkata loetelu ja põhjendada oma tegevust.  Väljendusoskuse hindamise aluseks on üksikute sõnade moodustamine, nende tähenduse mõistmine ja nende selgitamine suuliselt.

Vanalinna Hariduskolleegiumis avatakse üks poiste ja üks tüdrukute klass. Poiste klassi 26 kohale kandideerib 161 last ja tüdrukute klassi 198 last. «Tutvusuuringut korraldame jaanuaris. Uuring on üsna põhjalik ja peaks aitama meil koos vanematega aru saada, milline õppekava ja koormus lapsele sobida võiksid,» ütles kooli õppealajuhataja Kristel Üksküla.

Uuringus tuleb lastel lahendada ülesandeid, mille abil selgub laste sotsiaalne valmidus tulla kooli ja taluda õppepinget. «Millised on nende eeldused eri valdkondades (sh muusikas, keeltes, reaalainetes), aga ka seda, mis osas oleks vaja arengut toetavaid tegevusi,» ütles õpetaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles