Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Haridusamet: GAGi laiendamise tingis vajadus koolikohtade järele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Gustav Adolfi gümnaasiumi põhikool hakkab tegutsema Vana-Kalamaja tänaval. | FOTO: Jaanus Lensment

Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) laienemise vastu võitlev initsiatiivgrupp heidab kooli juhtkonnale ja linnaametnikele ette GAGi vaimu hävitamist ning ligi 400 aastase ajalooga haridusasutuse muutmist lihtlabaseks kombinaatkooliks, Tallinna haridusamet näeb asja teises valguses.

«GAGi direktor Hendrik Agur ja abilinnapea Mihhail Kõlvart ignoreerivad tänaseks juba rohkem kui 800 vilistlase ja lapsevanema vastuseisu plaanile kasvatada kool õpilaste arvult peaaegu kahekordseks ning viivad kooli lapsevanemate seas läbi kallutatud arvamusuuringut uue koolihoone kohta Vana-Kalamaja tänaval,» ütles vilistlaste ja lapsevanemate initsiatiivgrupi nimel tehtud pöördumise üks eestvedajaist, kooli vilistlane Märt Kõlli.

«Hoolimata faktist, et GAG on juba praegu Tallinna üldhariduskoolide seas õpilaste üldarvu poolest suuruselt teine kool ning gümnaasiumiosa õpilaste arvult suurim Tallinnas, plaanib Tallinna linn veelgi suurendada GAGi õpilaste arvu praeguselt 1100-lt ligikaudu 1900-ni ning kolida seetõttu 1.–6. klassi õpilased ajaloolisest koolihoonest ligi kilomeetri kaugusele Vana-Kalamaja tänavale. GAGi vilistlaste ja lapsevanemate allkirjastatud pöördumine rõhutab, et kooli tükeldamine ja laiendamine lõhub kooli terviklikkuse ja identiteedi ning langetab õppetöö taset,» lisas ta.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on enamikus Tallinna koolides, sealhulgas ka GAGis lapsevanematel ja vilistlastel olnud võimalus kooli arengus kaasa rääkida. «Juhul, kui arvamused on erinevad – nagu praegu GAGi uue hoone rajamise osas – tuleb lähtuda kooli arengu vajadustest, samuti linna vajadustest koolikohtade võimaldamisel kooliealistele lastele. Ei saa jätta märkimata, et lastevanemate ja vilistlaste arvamused on samuti erinevad ning mõlemate hulgas on väga palju GAGi laiendamise toetajaid,» lausus Pajula.

Vastuseks küsimusele, miks peab GAG võtma igal aastal vastu kuus paralleelklassi, selgitas Pajula, et koolikohti tuleb linnal rajada sinna, kus vajadus nende järele on kõige suurem. «Kesklinna ja Kalamaja piirkonnas on põhikoolikohtade vajadus aasta-aastalt suurenenud ning lahenduste kaalumisel jõudsime otsusele lahendada olukord olemasoleva kooli laiendusega. GAGi kasuks langes valik eelkõige lapsevanemate koolieelistuste tõttu,» ütles Pajula.

Uus õppehoone mahutab tema sõnul kuni 30 klassikomplekti ja nende arv hakkab kasvama järk-järgult, vastavalt igal aastal määratud õpilaste arvule, õpilaste arv klassis on 24.« Uus koolimaja võimaldab õppekohti kuni 700 lapsele. Kas õpilaste arv jõuab 1900-ni, ei oska täna vastata, kuid kuna õppetöö toimub kahes hoones, ei saa ühes majas olema rohkem õpilasi, kui Tallinna koolides tavaliselt on,» lisas ta.

Laienemisplaani kriitikud heidavad ametile ette ka ligi 400-aastase ajalooga kooli vaimsuse hävitamist. «Mis puudutab kooli vaimsust, siis leiame, et see ei oleneb ainult asukohast või majast, vaid sisulisest tööst, mida koolis tehakse. GAGi laiendamisega mitte ei lõhuta olemasolevaid traditsioone, vaid arendatakse neid edasi. Uus hoone arvestab nüüdisaegse kooli vajadusi nagu muutuv õpikäsitus, grupitööd võimaldavaid ruumi- ja sisutuslahendused, kaasaegne käsitöö ja tehnoloogiklass, loomealad, ruumirohkus, aktiivset liikumist soodustavad ruumilahendused, kaasaegse IT-tehnikaga sisustatud klassiruumid, igal õpilasel isiklik asjade hoiustamise koht ning ruumiressurss vaba aja ja huvitegevuseks. Lisaks võimalustele ühisüritusteks, milleks uus hoone pakub senisest oluliselt avaramaid ja paremaid tingimusi ka praegustele GAGi õpilastele, liiguvad õpilased alates seitsmendast klassist nii-öelda põhihoonesse. Seda, et põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased õpivad eraldi hoonetes, rakendatakse maailmas palju,» selgitas Pajula.

Ta tõdes, et kooli laiendamisel on vastaseid, aga on ka palju pooldajaid. «Kuna meie ei ole allkirju kogunud, ei oska me öelda pooldajate täpset arvu, kuid jälgides toimuvat ja suheldes inimestega oleme aru saanud, et paljud ootavad pikisilmi uue hoone valmimist ega mõista, kuidas saab keegi kooli arengule vastu seista. Kalamaja piirkonda on tulnud väga palju noori peresid ning Kalamaja põhikooli hoones napib ruumi juba praegu. Probleemi ei lahendaks ka uuest õppeaastast avatav erakool Karjamaa tänava koolihoones,» lausus haridusameti juhataja.

Mis puudutab algklasside õpilaste võimla küsimust, siis selle rajamine on Pajula sõnul plaanis. «GAGi algklasside maja eskiisprojekti loomise käigus arutati, kas rajada võimla praegu renoveeritavasse hoonesse või lahendada see juurdeehituse käigus. Leiti, et kui rajada võimla olemasolevasse hoonesse, ei lahendaks see pikemas perspektiivis kooli vajadusi ning piiraks ruumivajaduste katmist. Seepärast otsustati võimla rajada eraldi juurdeehitusena teises etapis. Juurdeehituse rajamiseks on vaja koostada detailplaneering. Praegu ei oska öelda täpset aega, kuid edaspidi on plaanis kooli juurde rajada ka võimla,» kinnitas Pajula.

Tagasi üles