Juba paar aastat on politsei kutsunud ligi 50 Tallinna kesklinnas tegutsevat baari infopäevadele, et vastastikuse koostöö abil parandada teeninduskultuuri ja vähendada seeläbi lärmavate pidutsejate ja korrarikkujate arvu tänavatel.
Kaart: millistel Tallinna kesklinna baaridel hoiab politsei silma peal?
2. veebruar 2017, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel aastatel on iseäranis kerkinud päevakorda kesklinna, eriti rahva suus tuntud Bermuda kolmnurga kandis tegutsevate baaride elu-olu ja nende mõju kohalikele elanikele. Elanikud kurdavad, et ei saa lärmi tõttu igapäevast elu elada ja baarid tunnevad, et nende üle mõistetakse kohut.
Kesklinna politseijaoskonna juhi Kaido Saarniidu arvates ei ole trahvimistest ega ka märgukirjadest suurt tolku baaride korrale kutsumisest. «See ei anna tulemit. Turvalisuse saame koos luua – baari, linnaosavalitsuse, vanalinnaseltsi ja teiste koostööpartneritega,» selgitas Saarniit.
Vanalinnas on lärm reedeti ja laupäeviti politseijuhi sõnul meeletu. «2013. aastal käisin ka «Bermudas» politseitegevusel kaasas ning mõistsin, et ega kohalik elanik ei tahtnudki eriti öösel ringi liikuda. Tänavatel on palju purjus inimesi ja iga väiksemgi vale liigutus võib tekitada konflikti, » rääkis Saarniit.
Üks kolmandik baaridest juba käib infopäevadel ja võtab osa ka töötubadest
Kuidas on politsei nii öelda riskigruppi kuuluvad baarid välja valinud? Koostööle kutsudes lähtuti eelkõige nendest asutustest, kus kuritegevuse ja korrarikkumiste risk on suurem: lärm häirib kohalikke elanikke ja baaris toimuvad rikkumised alates taskuvargustest kuni peksmisjuhtumiteni välja. «Kui vaatame Kopli või Põhja-Tallinna linnaosa baare, siis seal on probleeme vähem ja kogukonda seal eriti baaride eluolu ei häiri,» märkis Saarniit.
See ei tähenda, et nimekirja jõudnud baarides oleks kõigis probleemid, sest idee koostööst on ka ennetava iseloomuga. «Baaris ei pruugi praegu probleeme olla, aga tulevikus võib juhtuda,» märkis Saarniit.
Regulaarselt käib politsei poolt korraldatud infopäevadel praegu ligi 20 baari. Saarniit rõhutas, et peamine eesmärk on ühel päeval näha, kuidas ühest kolmandikust saab sada protsenti ning kõik baarid, keda on kutsutud infopäevadele ja töötubadesse, istuksid ühise laua taga. «Tahame anda mõista, et politsei on ikkagi turvalisuse tagaja,» selgitas Saarniit.
Õpitubades keskendutakse teeninduskultuuri muutmisele ja õpetatakse, kuidas tunda ära potentsiaalsed taskuvargad. «Baar seda ei taju, aga meie tajusime seda läbi avalduste, et klientidel suurenes vargustetrend teatud baarides,» märkis Saarniit.
Vargused on tõenäolisemad baarides, kus on soodne laudade asetus. «Raske öelda, kuidas varas koha valib, aga peavad olema soodsad tegurid. Näiteks turistirohked paigad – nii päeval kui õhtul. Varas eelistab ikkagi turisti, sest neil on eeldatavasti sularaha, mida eestlastel on tõenäoliselt vähem.»
Infopäevadel käimine ja politseiga koostöö tegemine automaatselt rahu ja vaikust. «Kui koostöös oleval baaril on ikkagi jamad, siis on midagi valesti. Turvalisuse loomine ei toimu ainult baari pinnal, vaid tihti ka tänaval baari ees,» märkis Saarniit. Suur-Karja tänaval ehk rahvasuus ka bermuuda kolmnurgana tuntud baaride seas oli üks põhiprobleem asutuste tihedus ja pidu tänaval, mis iseenesest tekkis. «Seal oleks saanud turvafirma väga palju ära teha ja sellest me ka rääkisime, kuid kahjuks see mure ei lahenenud,» märkis Saarniit.
Milline on siiani olnud koostöö mõju?
«Saime suvel kokku ühe kesklinna asutusega, istusime maha ja rääkisime probleemidest ning leppisime kokku asjades, mida oleks vaja muuta. Selles osas on tehtud juba mitmeid samme, ,» märkis Saarniit. Eelkõige oli oluline muutus 24/7 alkoholimüügi piiramine. «Muutus on see, et väljakutsed langesid. Magavad, purjus inimesed kadusid pildilt ära,» nentis Saarniit.
Avalik kord on siiski veidi paranenud ja baari uste ees ka nii palju ei prassita, ent kohalikud elanikud on siiski mures. «Inimesed muidugi lärmavad ja see häirib kohalikke elanikke. Kahjuks on ka kaklused tõusvas trendis. Ma ei ole nii naiivne, et arvata, et ühe aastaga muudame teeninduskultuuri,» nentis Saarniit.
«Saime suvel kokku ühe kesklinna asutusega, istusime maha ja rääkisime probleemidest ning leppisime kokku asjades, mida oleks vaja muuta. Selles osas on tehtud juba mitmeid samme, ,» märkis Saarniit. Eelkõige oli oluline muutus 24/7 alkoholimüügi piiramine. «Muutus on see, et väljakutsed langesid. Magavad, purjus inimesed kadusid pildilt ära,» nentis Saarniit.
Ta rõhutas, et eesmärk ei ole õpetada või näppu viibutada – meetod, mis ei pidavat väga hästi toimima. «Pigem leiame koos lahendused. Viimases töötoas tegime tõstatasime probleemkohad: kuidas käitub teenindaja, kui märkab taskuvarast või narkootikumide tarbimist. Mida ta teeb, kui baari tuleb silmnähtavalt purjus inimene, kes tuigub ja ei püsi püsti,» rääkis Saarniit.
Vastastikune koostöö annab ka baaridele võimaluse küsida politseinike käest, miks käituti olukorras nii või naa moodi
«Neil on väga palju küsimusi ka politsei käitumise kohta. Näiteks politsei reageerimise kohta – seal ongi oluline meie tagasiside,» rääkis Saarniit. Prioriteediks on siiski väljakutsed, kus kellegi elu, tervis või vara on ohus.
«Kui aga klient jääb laua või baari ukse taga magama, siis tuleme küll võimalikult kiiresti, kuid kui inimesel ohtu ei ole, siis läheb mõni minut siia sinna,» selgitas ta.
«Näiteks kui mõnes baaris on toimunud palju rikkumisi, siis me ei hakka esile tõstma ja küsima, et baar X, teil on koguaeg probleemid, miks te midagi ei tee,“ märkis Saarniit.
«Nad ongi meie partnerid ja me räägime, mida me näeme ja mida näeb kogukond, mis on valesti.,» nentis ta.