Vabaõhumuuseumis on teisipäeval liugupäev

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastlasõit.
Vastlasõit. Foto: Elmo Riig

Teisipäeval peetakse vastlapäeva Vabaõhumuuseumis ja Mustamäel Männi pargis.


Männi pargis algab vastlatrall kell 15. Samal ajal vabaõhumuuseumis liugupäev vastlaliu laskmise ja traditsiooniliste vastlapäevaste meelelahutustega. Meeleolukaid tegevusi jagub mitmesse talusse ja õue.

Kella 16–17 kohtuvad edutoovates vastlamängudes need, kelle igapäevahool on muretseda eestlaste toidulaua eest. Vaatemängulises võistluses osalevad AS Leibur, Rakvere Lihakombinaat ning põllumajandusministeeriumi meeskond. Seekordne mäng ei käi mõisa peale, vaid peaauhinnaks hea tervise, õnne ja edu kõrval vastlapäevale kohaselt seasaba.

Vastlapäev kulmineerub rituaalse etendusega «Metsiku viimine» kell 18 külaväljakul. Rituaal on inspireeritud talupoegade ebajumalateenimise kombest, mille kohta on Lääne-Eestist andmeid veel 17.–18.sajandil. Seal tehti vanadest kaltsudest ja õlgedest kuju – Metsik – mida vastlapäeval ringi veeti ning lõpuks keppidega pekstes metsa viidi. See germaani algupäraga komme sümboliseeris nii talve kui kõige muu halva ärasaatmist ning andis head saagiõnne.

Vastlasimman koos Leigaritega võtab hoo üles kell 18.30 Kolu kõrtsis. Vastlanädal lõpeb umbes kell 22.

Vanasti vastlapäeval suurt töötegemist ette ei võetud. Arvati, et vastlapäeval töötamine kasvatab sigadele kõverad jalad. Suurem osa naistetöödest oli suisa keelatud. Külanaistel oli tavaks kokku koguneda, et turgutada oma ilu vastlapuna joomisega ning jagada elu-, ilu- ja tervisetarkusi. Vastlapäeval on oluline lasta liugu, see kindlustab õnne ja tervise terveks aastaks. Vastlavurri ringiajamisel tekkiv eriline undav hääl aitab aga pahasid vaime eemale peletada.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles