Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Niguliste ekspertiis valmib veebruari lõpus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Niguliste kirik. | FOTO: Liis Treimann

Tallinna Niguliste kiriku hoone säilivuse ekspertiis, mis koostatakse selleks, et otsustada, kas tagastada hoone Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) või mitte, valmib tõenäoliselt veebruari lõpus.

«Kiriku kohta saada olevate dokumentide ja jooniste hulk osutus oodatust märksa suuremaks, mistõttu venib ekspertiis vähemalt ühe nädala võrra,» ütles eksperthinnangut koostava Finantsplaneerimise OÜ juhtiv ekspert Toivo Rattasepp. Tema sõnul tuli ekspertiisi ettevalmistamise käigus välja näiteks 40 mahukat kausta hoone restaureerimise kohta koostatud joonistega.

«Kultuuriministeerium on algatanud valitsuse otsuse eelnõu Niguliste 3 asuva kultuuriobjekti mittetagastamiseks. Eelnõu menetlemisel tegi rahandusministeerium ettepaneku kontrollida hoone säilivust,» vahendas Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja linnavaraameti infot.

«Tallinna linnavaraamet tellis Niguliste hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse ekspertarvamuse Finantsplaneerimise Osaühingult. Ekspertiisi eesmärk on välja selgitada hoone säilivus omandireformi aluste seaduses sätestatud korras. Ekspertiisi tulemus selgub veebruaris,» märkis Tallinna esindaja.

Kultuuriministeerium saatis eelmisel aastal kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi ei tagastaks riik EELK-le Niguliste kiriku hoonet. Rahandusministeerium jättis aga eelnõu kooskõlastamata, kuna ministeeriumi sõnul vajavad täpsustamist vara tagastamise tingimuse küsimused.

Niguliste kirik pärast märtsipommitamist. / Postimees.ee

«Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamisel ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Eelnõus mainitakse, et hoone on sõjas hävinud rohkem kui 70 protsendi ulatuses,» kirjutas rahandusminister Sven Sester kooskõlastuskirjas.

Minister märkis, et omandireformi seaduse järgi ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui kapitaalremont, ümberehitused või laiendamised moodustavad vähemal 75 protsenti hoone koguväärtusest. Kui hoone säilinud osa väärtus ulatub 25 protsendist 75 protsendini, tuleb tagastada mõtteline osa.

«Arvestades sõjapurustuste umbkaudset ulatust, on meil tõsine kahtlus, et hoone ei ole säilinud isegi mõttelises osas tagastamiseks piisaval määral. Sellisel juhul kuulub hoone mitte tagastamisele vaid kompenseerimisele,» kirjutas Sester.

Seega tegigi rahandusminister kultuuriministeeriumile ettepaneku, et pöördutaks Niguliste hoone tagastamist menetleva Tallinna linnavalitsuse poole, et hinnata, kui suurel määral on hoones säilinud algupärane osa.

Vaidlus Niguliste kiriku üle algas juba 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. Küsimus on toonud kaasa ka kohtuvaidlusi.

Tagasi üles