Rahvusraamatukogu võetakse ilmselt riigi kaitse alla

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahvusraamatukogu.
Eesti Rahvusraamatukogu. Foto: Kultuurikava.ee

Esimese hooga võib tunduda üllatav, et 20. sajandi tõeline Eesti arhitektuuripärl, Tõnismäel asuv Eesti Rahvusraamatukogu, ei olegi sadade teiste kaitsealuste mälestiste hulgas. Küll aga võib see juba peagi muutuda.

Kõik Eesti mälestised, nii ehitis-, ajaloo-, kunsti- jm mälestised on kokku kogutud riiklikku registrisse. Ehitismälestiste hulka kuuluvad Tallinnas näiteks linnahall, Pirita jahtklubi hoone, Kadrioru loss ja paljud teised linnapildis kõigile tuttavad ehitised. Nimekirjast leiab ka palju elumaju.

Tallinna linnaplaneerimise amet tegi möödunud nädalal muinsuskaitseametile ettepaneku alustada menetlust, millega tunnistataks mälestiseks ka 1993. aastal valminud Eesti Rahvusraamatukogu. Ettepanekut toetas ka ameti tellitud eksperthinnang.

Mitte ainult arhitektuuriobjekt

Hinnangu koostanud Mait Väljas toob välja, et raamatukogu on Eesti moodsa arhitektuuri Raine Karbi peamine tippobjekt linnahalli kõrval (mis, muide, on kaitse all juba 1997. aastast). Ka on Karp ise varem öelnud, et tema enda projekteeritud hoonetest on talle endale kõige südamelähedasem just rahvusraamatukogu. 

Hinnangus märgitakse, et nii, nagu igal riigil on üks parlamendihoone ja üks rahvuslik muuseum, on tal ka üks rahvusraamatukogu. Need kõik on hooned, mis ehitatakse sajanditeks. 

«Nõukogude perioodi lõpul projekteeritud ehitis valmis tänu taasiseseisvunud, aga veel vaese riigi pingutustele. Hoone mängis oma rolli ka laulva revolutsiooni perioodil. Seega pole tegemist vaid olulise arhitektuuriobjekti, vaid ka kultuuriloolise- ja ajaloomälestisega,» seisab eksperthinanngus.

Linnaplaneerimise amet nõustus eksperdihinnangu seisukohaga, et tegemist on riiklikku kaitset vajava unikaalse suurobjektiga Euroopa ja Eesti 20. sajandi arhitektuuriajaloo kontekstis. Põhjust hoone kaitse alla võtmiseks just nüüd on aga veel.

«Rahvusraamatukogus on plaanis ulatuslikud renoveerimistööd, mis võivad ilma hoolika kaalumise ning järelevalveta tõsiselt kahjustada väärtuslikku hoonet. Praegusel hetkel puuduvad selleks piisavad kaitsemeetmed,» leidis amet. Nimelt, kui hoone on mälestiseks kuulutatud, on selle renoveerimisel ja muutmisel hoopis rangemad nõuded, millest tuleb kinni pidada. See omakorda vähendab võimalust, et ajaloolist pärandit kuidagimoodi rikutaks.

Oluline, et hoone püsiks

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo rääkis, et kevadel tehti RKASi tellimusel hoones tehniline audit, millega pandi paika renoveerimistööde maht. Kui rahast rääkida, siis kogutööde maht jääb 55 miljoni euro kanti.

«Selge on see, et see 55 miljonit kõlab lausa ehmatavalt suurelt, kuid renoveerimistöid on võimalik teha etapiviisiliselt,» sõnas Andresoo. Tema kinnitusel arutas tööde võimalikku rahastust valitsuse eelmine koosseis ning tõenäoliselt jätkab seda ka tänane valitsus.

Andresoo meenutas, et rahvusraamatukogu mälestiseks tunnistamist on ennegi arutatud, kuid konkreetsemaks läkski jutt käesoleval aastal, kui ühe teemana tuligi lauale just hoone renoveerimisplaan.

Raamatukogu direktor ise on igal juhul kahe käega selle poolt, et hoone mälestiseks tunnistataks ja riikliku kaitse alla võetaks. Milliseid eeliseid see võiks anda? «Oluline on, et hoonet ikkagi hoitaks ja et sellega käidaks hoolikalt ringi. Peaasi, et hoone jääks selliselt püsima kümnenditeks ja sajanditeks,» ütles rahvusraamatukogu direktor.

Muinsuskaitsemaeti ehitismäletiste peainspektor Triin Talk ütles Postimehele, et järgmise sammuna tuleb küsida hoone omaniku arvamust. Seejärel teeb juba mälestiseks tunnistamise asjus otsus muinsuskaitse nõukogu ning lõplik sõna jääb kultuuriministrile.

«Kuid see on kindlasti selline objekt, mis väärib seda. Siin ei tundu eriti küsimust olevat,» märkis Talk. Temaga nõustus ka Andresoo: «See hoone on kindlasti seda väärt, et ta säiliks nii, nagu ta Raine Karbi poolt projekteeriti».

RAHVUSRAAMATUKOGU
Endla 3 / Tõnismägi 2

Arhitekt Raine Karp
Arhitekt Raine Karp Foto: Jaanus Lensment

Hoone arhitekti Raine Karbi projekt valmis 1984. aastal ning ehitus hakkas pihta aasta hiljem. Postmodernistlik hoone avati pidulikult 1993. aasta 11. septembril. Lisaks rahvusraamatukogule on ainus taolise stiili esindaja Tallinnas vaid linnahall.

RR numbrites:

  • pindala: 51 477 m²
  • lugemissaale: 15
  • lugejakohti: 552 (algselt 600)
  • arvutitöökohti: 78
  • töötajaid: 309 (algselt 670)
  • hoidlate maht: 5 miljonit teavikut, hetkel täituvus 3,89 miljonit

Miks on hoone oluline?

  • Põhiosas kaheksakorruseline püramiidkatusega kivihoone, millel on terviklikult säilinud algne maht ja väliskujundus, valdavalt plaanilahendus ning interjööridetailid koos juurdekuuluvate kunstiteostega
  • Unikaalne suurobjekt nii Eesti kui ka Euroopa 20. sajandi arhitektuuriajaloo kontekstis. Tipparhitekt Raine Karbi kõige kompleksemalt projekteeritud ja põhjalikumalt teostatud monumentaalteos
  • Samaväärselt ehituskunstilise tähtsusega on tegemist rahvuskultuurimonumendiga.

Allikas: eksperdihinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta, koostaja Mait Väljas 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles