«Ma poleks uskunud, et nii väiksel saarel võib nii rikas ajalugu olla ja sellest saab nii paks raamat,» imestas Tallinna Kesklinna vanem Marek Jürgenson Postimehe lugejatele hästi tuntud ajaloolase Robert Nermani raamatu «Aegna» esitlusel.
Mahukas Aegna piibel sai kaante vahele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esitlusele oli tulnud enamik Aegna elanikest ja saare sõpru, samuti autorile lähedasi inimesi.
«Minu kui saare püsielaniku jaoks pole see tavaline raamat, vaid Aegna piibel, sest see on nii sisukas ja mahukas,» ütles Postimehele keskkonnaktivist Hugo Udusaar, kes aasta ringi Aegnal elab ja töötab. Ta on kogunud ja hävingust päästnud palju saarega seotud materjali, mis nüüd ka raamatusse jõudis.
Enam kui 300-leheküljeline rohkete fotodega raamat käsitleb põhjalikult elu kulgu ja arengut Tallinna kesklinnast 14 km kaugusel asuval maalapil.
«Kes on end Aegnaga sidunud, sel on võimatu saare lummusest lahti saada,» sõnas autor Nerman, kes ise on korduvalt saart külastanud.
Umbes 3000 aastat tagasi merest kerkinud Aegna saare pindala on praegu 293 hektarit. Kindlad teated püsiasustusest saarel pärinevad 15. sajandist. 150 aastat tagasi oli saarel 45 elanikku, seejärel hakkas rahvaarv kasvama. Eelmisel iseseisvusajal asus saarel garnison.
Nõukogude okupatsiooni aastail oli Aegna piiritsoon, kuid sinna kerkisid ettevõtete puhkekodud. Pärast Vene piirivalvurite lahkumist jäi saar aastateks alaliste elaniketa. Praegu on seal püsielanikke kaks. (PM)