Lapsevanemad koonduvad rahahädas lasteaedade abistamiseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sipsiku lasteaia lapsevanem Anne Adamson tütre Katariina Alexandra Veerpaluga vanemate eestvõtmisel rajatud väliõppeklassi ees.
Sipsiku lasteaia lapsevanem Anne Adamson tütre Katariina Alexandra Veerpaluga vanemate eestvõtmisel rajatud väliõppeklassi ees. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna ühe kesklinna lasteaia lapsevanemad otsustasid luua mittetulundusühingu, et aidata vanas hoones hädavajalikke remonte teha ja lastele uusi õppevahendeid osta. Teises lasteaias on vanemad seda juba aasta tagasi seda teinud ning mõtlevad aktiivselt laste päevakeskkonna arendamise osas kaasa.

«Rahastusega on, nagu on - eelarve on väga piiratud. See oleks üks võimalus lasteaeda aidata - luua lasteaia juhatajast sõltumatu organisatsioon, kuhu lapsevanemad saavad panustada, palju kellelgi võimalik on,» rääkis ettevõtmise eestvedaja, lapsevanem Annika Vihman.

«Paljudel kesklinna niinimetatud eliitkoolidel on olemas sihtasutused, mis samuti lastevanemate annetusi kasutavad vajaduste katmiseks, ma leian, et lasteaedadel tuleb sama teed minna,» rääkis ta.

Linnaeelarves pole nimelt tänavu lasteaedade remondiks ette nähtud eurotki. Lapsevanemad on seejuures imestunud, et raha jagades ei arvesta linn üldse sellega, mis aastal lasteaed ehitatud – võrdselt saavad pearaha nii vana lasteaed kui uhiuus.

Samas osutas Vihman, et ka vanemate tasutav lasteaiamaks on Tallinnas võrreldes lähivaldadega kõige väiksem ning pole ime, et kõigeks ei jätku. Seetõttu käidigi lastevanemate seas välja idee luua mittetulundusühing - koguda kokku suurem summa raha ning siis koos juhatajaga otsustada, mida oleks lasteaial vaja. «Oma lapse rühma vanemate kohta võin öelda, et oli väga soe tagasiside, kõik on arusaajad ja kahel käel toetavad. Kindlasti on ka neid, kes ei toeta, aga kes ei soovi, seda me maksma ju sunni,» lisas Vihman.

«Oleme arvestanud, et kui iga kuu maksaks lapsevanem lasteaia arvele lisaks 10 eurot, oleks see juba väga suur abi. See teeks umbes 70 eurot aastamakseks,» arutles ta.

Kõnealuse lasteaia juhataja (kes palus linnas probleemide vältimiseks lasteaia nime ajalehes mitte nimetada) sõnas, et hindab väga algatust, kuid on selle õnnestumise suhtes skeptiline. «Praegu see oli alles vanemate mõte, kas see üldse hakkab toimima või jõuab kuskile, ei tea.» Tema arvates on lapsevanematel igati õigus öelda, et nad maksavad seaduses ette nähtud pearaha ja rohkemat neilt nõuda ei saa.

Samas tõdes juhataja, et remondiraha pole ja pärast 2009. aastal tehtud rahakärbet jõutakse vaevu ära maksta vaid kommunaalarved ja palgad. Mõned ruumid pole aastakümneid remonti näinud, uuest inventarist ei tasu unistadagi.

Aastaga mitu algatust

Sipsiku lasteaias on lapsevanemad sellise mittetulundusühingu juba aasta tagasi loonud. Ettevõtmise üks initsiaatoreid Anne Adamson ütles, et esialgu ideele väga aktiivset tagasisidet ei saadud, kuid vastu keegi ka polnud.

«Mingit konkreetset summat ei ole me küsinud, toetussummad on olnud 50 kroonist kuni 15 000 kroonini. Paljud toetavad lasteaeda ka talgutel osalemisega, MTÜ võimaldab koondada inimesi,» rääkis Adamson.

Paljud vajalikud algatused olid tema sõnul ka enne olemas, sageli lihtsalt rühmade kesksed ja raha koguti projektipõhiselt. Nüüd vaadatakse lasteaia keskkonda laiemalt. «Lasteaed ei pöördu meie poole, et vetsupaberit osta – see ei ole meie teema. Meie eesmärk oli mitte täita auku linnaeelarves, vaid siiski parandada laste kasvukeskkonda kogukonnaalgatuse kaudu,» sõnas Adamson.

Ühtlasi on ühing sellest aastast tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirjas, nii et vanemad saavad annetustelt tulumaksu tagasi. Läbi juriidilise isiku saab ka abi taotleda programmidelt, fondidelt, sihtasutustelt ja mujalt.

Esimese suurema tööna võtsid aktiivsed vanemad sügisel ette lasteaia õuealal asuva varjualuse ümber ehitamine õuesõppe klassiks: putitati katust, seinale sai loomade-lindudega illustreeritud Eestimaa kaart. Nüüd paigaldatakse sinna põrandat, muretsetakse õuevalgustust. Arutletakse, millist katet panna laste mänguväljakule, et see vihmasel ajal porine poleks. Soovitakse kaunistada parklamüür lastesõbralike piltidega. Kaalutakse turvakaamerate paigalduse vajadust, ka näiteks õpetajatele ja õpetaja abidele stipendiumide maksmist.

«See, et me maksame makse ja valime endale esindajaid ei anna meile alust ise loobuda oma elukeskkonna eest hoolt kandmast ja selle parendamisest,» põhjendas naine.

Haridusamet ei poolda

Haridusameti pressiesindaja Leini Jürisaar märkis, et lasteaedade jooksvaks remondiks ja inventari ostmiseks tuleb raha leida laste pearahast, kapitaalremontide jaoks nähakse raha ette investeeringute eelarves. «2011. aasta investeeringute eelarve ei ole veel linnavolikogus vastu võetud ning vastavad jaotused on tegemata,» lisas ta.

Küsimusele, kuidas haridusamet suhtub sellesse, kui lapsevanemad võtavad endale initsiatiivi ja hakkavad ise remondiks vajalikku raha koguma, vastas Jürisaar: «Haridusamet ei poolda lastevanematelt raha kogumist.» Ta täpsustas, et vanemate initsiatiivil toimuvad annetusi ei keelata, kuid kelleltki abi nõuda pole juhatajatel õigust ja sellest on varem ka tüli tõusnud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles