Nunnavärava asukohta tähistab infotahvel

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abilinnapea taavi Aas ja muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik avasid Nunnavärava kunagises asukohas infotahvli.
Abilinnapea taavi Aas ja muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik avasid Nunnavärava kunagises asukohas infotahvli. Foto: Albert Truuväärt

Neljapäeval avasid abilinnapea Taavi Aas ja linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik infotahvli Nunne tänaval kunagise Nunnavärava asukohas.

Linnaväravate asukohtade tähistamine on Duboviku ammune idee, millega tehti algust 2009. Aastal, kui Harju tänava ja Vabaduse väljaku rekonstrueerimistööde käigus markeeriti sillutisel teist värvi kividega endise Harju värava osade kontuurid ning eksponeeriti klaasi all Vabaduse väljaku nurgas sama värava ühe eesväravatorni säilinud alumine korrus. Käesoleval aastal markeeriti sillutisel ka Viru värava müüride paiknemine. Tänaseks on infotahvlitega tähistatud veel Viru, Väikese Rannavärava, Karja- ja Nunnavärava kunagised asukohad.

Nunne tänaval asunud Nunnavärava on mõni aasta enne selle lammutamist jäädvustanud kunstnik Ernst Hermann Schlichting (maal asub Eesti Kunstimuuseumis).
Nunne tänaval asunud Nunnavärava on mõni aasta enne selle lammutamist jäädvustanud kunstnik Ernst Hermann Schlichting (maal asub Eesti Kunstimuuseumis). Foto: Repro

Keskaegses Tallinna all-linnas oli kaheksa väravat, neist on säilinud Pika jala väravatorn ning restaureeritud kujul Lühikese jala väravatorn, Viru eesvärava tornid ja Suure Rannavärava eesvärav koos Paksu Margareeta suurtükitorniga.

«Nunne tänaval oli tegelikult kolm väravat. Üks oli peavärav, siis oli vahevärav ja kolmas oli eesvärav. Infotahvli kõrval nišis on näha ka üks raidkividest laskeava, mis on juba ammu eksponeeritud. Sellepärast me panimegi infotahvli just siia, et ta oleks keskaegse linna sissepääsu juures,» rääkis Dubovik.

«Mul on ka mõte, et kui linna annab tulevikus veel raha, siis mitte piirduda ainult infotahvliga, vaid üle tee asuvale haljasalale võiks paigaldada umbes kahe meetri kõrguse pronksist väravamaketi,» lisas muinsuskaitsja.

Järgmisel aastal on plaanis paigaldada Suure Rannavärava infotahvel Paksu Margareeta juurde. Aas soovitas omalt poolt mõelda ka Lühikese jala värava infotahvlile, mis võiks valmida järgmise aasta 15. maiks, Tallinna päevaks.

«Sa justkui loed mu mõtteid. Mul on isegi see palk alles, millega vanasti 15. mail värav suleti,» vastas Dubovik.

Tallinna linnavalitsus on alates 2002. aastast üritanud juurutada traditsiooni, et Tallinna päeva avaürituseks on peaministri ja Tallinna linnapea kohtumine Lühikese jala värava juures. Värav on suletud ning väravale koputav peaminister palub selle avada, et Toompea asukad all-linna pääseksid.

Aas palus infotahvlile kindlasti kirja panna ka selle, miks Toompea ja all-linna vahel vanasti müür ja lukustatud väravad olid. Nimelt kippusid Toompeal elutsenud aadlikud all-linnas laamendama ja sigadusi tegema ja panid tollased linnaisad lihtsalt väravad lukku.

2005. aastal peaministriks saanud Andrus Ansip ei pidanud kordagi vajalikuks minna väravale koputama. Ka tema järglane Taavi Rõivas ei pidanud traditsiooni järgimist vajalikuks. Kuna nüüd on nii Toompeal kui Tallinnas võimul Keskerakond, võiks Aasa sõnul traditsioonile jälle elu sisse puhuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles