Haridusminister Mailis Reps avas kolmapäeval Brüsseli IV Euroopa Koolis eesti sektsiooni, mille loomine on kohalikus eestlaskonnas rohkelt pingeid tekitanud.
Reps avas Brüsseli Euroopa Koolis vastuolulise eesti sektsiooni
30. november 2016, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Emakeelse sektsiooni loomine on loomulik jätk eestikeelse hariduse andmisel Euroopa koolide süsteemis. Eestikeelse hariduse omandamine on väga oluline, et tagada meie Brüsselis töötavate vanemate lastele kvaliteetne emakeelne haridus,» ütles minister Reps pressiteate vahendusel.
Eesti sektsiooni avamine Brüsseli Laekeni linnaosas asuvas IV Euroopa Koolis on tekitanud kohalikes eestlastes vastuolulisi reaktsioone, kuna kool paikneb enamuse eestlaste elupaikadest eemal ning seni on eesti lapsevanemate lapsed käinud valdavalt Brüsseli II Euroopa Koolis, mis asub Woluwe linnaosas. Kui Laekeni koolis alustas sel sügisel õppetööd 18 eesti õpilast, kellest ainult viis õpib eesti sektsioonis, siis Woluwe koolis õpib 155 eesti last, kes peaksid saama päevas ühe tunni ulatuses eesti keele õpet.
«Meeleolu oli avamisüritusel tore ja südamlik, Woluwe koolist osales seal 105 last,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Riina Soobik BNSile.
Samas tunnistas üks eesti sektsiooni Laekenisse loomise vastu olnud lapsevanem, et Woluwest toodi lapsed kohale pakkudes neile kommi ja koolivaba päeva ning eriti nooremate õpilaste vanematel oli raske oma lastele eemalejäämist põhjendada.
«Laekeni sektsioon «tehti ära» lapsevanemate tahte vastaselt, Woluwe koolis halvenes eesti keele õpe koheselt ning ministeerium pühib oma käed sellest puhtaks,» ütles Euroopa Liidu ametnik Kristi Raba kolmapäeval BNSile.
«Laekeni sektsiooni loomisega halvenes teise kooli eesti õpilaste olukord, sest mõlemasse kooli korraga ei jätku piisavalt kohalikku tööjõudu eesti keele õpetajate näol,» kinnitas ka teine lapsevanem, Liina Sumberg kolmapäeval BNSile.
Ta juhtis ka tähelepanu ministeeriumi pressiteate ebamäärasele sõnastusele, kus räägitakse põhihariduse pakkumisest, kuid teisal samas üldharidusest, mida nüüd Belgias pakutakse. «Uues sektsioonis saavad eesti õpilased vaid 5-klassilise eestikeelse hariduse, seega on eksitav rääkida privileegist saada eestikeelset üldharidust või mingist unistuse täitumisest,» ütles Sumberg.
«Loodud sektsioon on hetkel üliväike, seal õpib 5 õpilast ning ei ole edaspidi ilmselt elujõuline mitmel põhjusel: eesti õpilaste arv Brüsselis langeb edaspidi selgelt, mitte ei kasva,» lisas Sumberg. Tema sõnul jäi ministeerium eesti sektsiooniga loomisega hiljaks. «Nüüd võimaldab see alghariduse vaid üksikutele vähestele,» märkis ta.
«Otsus luua sektsioon langetati ministeeriumis kõrgelt üle Brüsseli kohalike eestlaste peade,» rõhutas Sumberg.
Euroopa koolide eesmärk
Euroopa koolide peamiseks eesmärgiks on anda ühtset haridust Euroopa ühenduste teenistujate lastele ning aluspõhimõtteks on emakeelse õppe võimaldamine. Omakeelne sektsioon avatakse Euroopa koolis, kui üht ja sama keelt kõnelevate laste arv on selleks piisav. 13 aasta vältel, mil eesti õpilased on õppinud Euroopa koolis Brüsselis, on õpilaste arv aasta-aastalt aina kasvanud. Eesti sektsiooni loomise vajadus ja kohustus tuleneski üha suurenevast õpilaste arvust ja Euroopa koolide konventsioonist tulenevast õigusest kvaliteetsele emakeelsele haridusele, märkis ministeerium oma pressiteates.
Täna tegutseb Euroopa koolide konventsiooni alusel seitsmes erinevas riigis 14 kooli ligi 25 000 õpilasega. Lisaks tegutseb ka 14 akrediteeritud Euroopa kooli, sealhulgas Tallinna Euroopa Kool.
Eesti keelt õpetatakse käesoleval õppeaastal kuues erinevas Euroopa koolis: Brüsseli II ja IV Euroopa Koolis Belgias, Luxembourgi I Euroopa Koolis Luksemburgis, Alicante Euroopa Koolis Hispaanias, Müncheni Euroopa Koolis Saksamaal ja Frankfurdi Euroopa Koolis Saksamaal. Eestist pärit õpilasi õpib ühtekokku Euroopa koolides 256.