Tallinna linnavolikogu võttis vastu teise lisaeelarve

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaade Tallinnale.
Vaade Tallinnale. Foto: Caro / Scanpix

Eilsel Tallinna linnavolikogu istungil võeti vastu 2016. aasta teine lisaeelarve.

Lisaeelarve vastuvõtmisel suureneb linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute maht 1 193 597 euro võrra, mille tulemusena kujuneb Tallinna linna 2016. aasta eelarves planeeritud sissetulekute ja kavandatud väljaminekute täpsustatud mahuks 597 044 192 eurot. Muuhulgas suurendab Tallinna linn lisaeelarvega 1 000 000 euro suuruse osamaksega osalust Eesti Ühistupangas.

«Esiteks pean ümber lükkama linnavolikogu opositsiooni valeväited sellest, kuidas tegevusloata pank jagab linnaametnikele eluasemelaenusid. On ilmselge, et tegevusloa saamiseni pank teenuseid ei paku ning laenutoodete sihtrühmaks saavad eelkõige noored pered ning linnale vajalikud töötajad – olgu need siis näiteks õpetajad või bussijuhid,» rääkis linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas.

Ta rõhutas, et Ühistupank kavatseb sellega pangandusturul täita segmendi, mille järele on reaalne vajadus. «Pealinna kinnisvarahinnad on väga kõrged ja eelkõige noortel peredel on raskusi oma kodu soetamisega. Me leiame, et Tallinna linnal ja Ühistupangal on võimalik abikäsi ulatada ning aidata soovijatel oma kodu soetada,» rääkis Aas ja märkis, et just seetõttu on ka täiendav sissemakse vajalik.

Aas märkis, et ühistupanga liikmena saab omavalitsus suunata panka kogukonnale vajalike teenuste pakkumisele. «Ühistulisel põhimõttel tegutseva panga võinuks juba ammu luua ka riik, et mitte lasta välismaistele omanikele kuuluvate pankade kasumitel riigist välja voolata. Tuletan meelde, et ka Regioonide Komitee juhib tähelepanu sellele, et omavalitsustele tuleb anda suurem mõjuvõim kohaliku tasandi huve teenivate finantslahenduse valimisel. Pideva kriitika asemel võiksid opositsioonipoliitikud ka ise panga liikmeks astuda, et näha, mida kasulikku ja vajalikku pank oma liikmetele tuua saab.»

«Tulles aga lisaeelarve juurde tagasi, siis linna poolt antava sihtfinantseeringu osas on kõige suuremaks ettevõtmiseks trammiteede ehitamine lennujaamani ning rekonstrueerimine Kopli suunal. Nii suurendame sihtfinantseeringut trammiteede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks suurendatakse lisaeelarvega 4,6 miljoni euro võrra,» ütles linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Aas. Tema sõnul eraldatakse lisaeelarvega täiendavalt ka 100 000 eurot Tallinna Kultuurikatlale D-korpuse rekonstrueerimistööde ettevalmistustöödeks. «Samuti toetab linn 20 000 euro ulatuses ka Mustamäe Kiriku Sihtasutust kiriku ehituse ettevalmistustöödes.»

«Teede ja tänavate valdkonnas nähakse teerajatiste korrashoiuks täiendavalt ette miljon eurot, mille arvelt teostatakse täiendavaid remonttöid mitmetel suurtel tänavatel ja ristmikel. Arvestades tegelikku nõudlust, suurendatakse 150 000 euro võrra toetust korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks. Lisaks määratakse supergraafiliste seinapiltide teostamiseks korterelamutele 40 000 eurodele,» tõi Aas välja.

«Sotsiaalhoolekande valdkonnas suurendatakse puuetega inimeste transporditeenuste kulusid 95 000 euro võrra, et tagada teenuse osutamine ka aasta jooksul lisandunud uutele klientidele. Linnatranspordi valdkonnas nähakse tallinlastele 2016. aasta lõpuni linna piires tasuta sõidu võimaldamiseks Elroni rongides täiendavalt ette 163 000 eurot,» lisas ta.

Lisaeelarve vastuvõtmise poolt hääletas 43 linnavolikogu liiget, vastu oli 19 volinikku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles