Riigi muinsuskaitseamet otsustas mitte kooskõlastada Tauno Kangro 24-meetrise Kalevipoja skulptuuri rajamist Tallinna lahte.
Muinsuskaitse ei taha Tallinna lahte Kalevipoja kuju (3)
4. oktoober 2016, 18:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mitte nõustuda hoonestusloa menetluse algatamisega ning uue visuaalse dominandi rajamisega Tallinna vanalinna kaitsevööndisse, Orlovi lossi ja Maarjamäe memoriaali vaadete ette. Kavandatav asukoht jääb muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja looks uue visuaalse dominandi Tallinna vanalinna nö kilukarbivaate ette Pirita teel,» põhjendab muinsuskaitseamet oma otsust.
«Kavandatav asukoht Maarjamäe suvemõisa lossi jt Maarjamäe suvemõisakompleksi kuuluvate ehitismälestiste ees muudaks vaateid merelt mälestistele ja vastupidi ning oleks oma suure kõrguse tõttu ehitismälestistega konkureeriv,» selgitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas.
Veel kardetakse seda, et Kalevipoja skulptuur võiks hakata visuaalselt konkureerima ka kavandatava kommunismiohvrite memoriaaliga, mida riik praegu Maarjamäele kavandab.
Juhuks, kui skulptuuri rajamiseks vajaliku hoonestusloa menetlus siiski algatatakse, seab muinsuskaitseamet terve rea tingimusi.
«On vajalik läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine, milles käsitletakse põhjalikult mõjusid kultuuripärandile (Maarjamäe suvemõisakompleks, Maarjamäe memoriaalkompleks, vanalinna vaated, samuti Laululava jm), mida 2006. a koostatud keskkonnamõjude eelhinnangus tehtud ei ole. Lisaks tuleb KMH raames läbi viia allveearheoloogilised uuringud, et välja selgitada laevavrakkide jm veealuse kultuuripärandi olemasolu. Analüüsida tuleb mõjusid ja mitte ainult ehitise alal, vaid ka selle mõjualal ja uuringute tulemused lisada KMH-sse. Tuleb arvestada nii ehitusaegset mõju kultuuripärandile, kui ka hinnata mõjusid järgneva 50 aasta jooksul – nii kauaks on küsitud hoonestusluba. Alles allveearheoloogiliste uuringute tulemuste ja KMH alusel on võimalik otsustada, kas skulptuuri püstitamine on võimalik,» on muinsuskaitseameti seisukoht.
Skulptor Tauno Kangro tuli meres kodu poole sammuva Kalevipoja kuju ideega välja juba eelmise sajandi lõpus. Tookord jäi asi pooleli eeskätt vette ehitamist puudutava seadusandluse puudulikkuse tõttu. Samuti kadus linnavalitsusel üha pingelisemaks muutuvas majandusolukorras huvi skulptuuri rahastada.
Tänavu kevadel tuli Kalevipoja kuju jälle jutuks. Nüüd lubab selle rajamise kulud katta MTÜ Kalevipoja Kojutulek. MTÜ on linnavalitsusele esitanud kalkulatsiooni, milles on kuju orienteerivaks hinnaks märgitud 2,75 miljonit eurot. Sellest maksab kuju teostamine 1,5 miljonit, aluse rajamine 500 000, kuju paigaldus ja elektritööd 500 000 ning projekteerimine ja üldkulud 250 000 eurot.
Kalevipoja skulptuurile on vastuseisu avaldanud ka kultuuriministeerium.