Aas, Kaljulaid ja Klandorf peavad teavitamist käsitlevaid seadusi ebaselgeks (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raimond Kaljulaid (paremal) sai üleeile kahtlustuse omastamisele kaasaaitamises.
Raimond Kaljulaid (paremal) sai üleeile kahtlustuse omastamisele kaasaaitamises. Foto: Eero Vabamägi

Tallinna linnapea ülesandeid täitev Taavi Aas, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ja abilinnapea Kalle Klandorf peavad reklaami ja teavitamist puudutavaid seadusi ebaselgeks.

Aas viitas linnavalitsuse pressikonverentsil riigikontrollile, mis möödunud aastal tõi välja, et teavitamiskampaaniaid puudutav ei ole seadustes piisava täpsusega kirjeldatud ja annab võimaluse erinevateks tõlgendamisteks ning seadusi peaks täpsustama.

«Paraku oleme täna jõudnud olukorda, kus seaduse tõlgendamisi otsitakse läbi kriminaalmenetluse, läbi kohtupretsendentide,» nentis Aas. «Meie seisukoht on see, et need ametnikud, kes kahtlustuse saavad, on käitunud tulenevalt seadustest, tulenevalt Tallinna linna põhimäärusest, tulenevalt oma töökohustustest ja väga kahetsusväärne on see, et nad kogu selles protsessis on sattunud hammasrataste vahele,» ütles Aas.

Aas tõi välja, et abilinnapea Arvo Sarapuu puhul, kes maksis teavituse rahast oma osa linnakassasse tagasi, on samuti algatatud tsiviilmenetlus ja võidakse alustada kriminaalmenetlust. Samamoodi maksis Aasa sõnul teavituse raha tagasi ka Tartu linnapea ametis olnud Urmas Kruuse ja tema puhul mingit menetlust algatatud ei ole.

Seoses Hiiu staadioni reklaamidega kahtlustuse saanud Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid ütles, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon on alustanud asja valest otsast. «Tegelikult oleks pidanud minema seda teed, et riigikogus esindatud erakonnad oleksid omavahel kokku leppinud seadustes teatavate muudatuste tegemises või mingis vabatahtlikus eetikakoodeksis. Sest olgem ausad, 2013. aasta kontekst oli see, et selliseid ministri või vallavanema pildiga või mõne linnavalitsuse liikme pildiga trükiseid, plakateid videofilme tehti väga palju,» märkis Kaljulaid.

Abilinnapea Kalle Klandorfi hinnangul on reklaami ja teavitust puudutav samuti ebaselge ja tema sõnul on kahtlustuse saanud ametnikud olnud eelnevalt kriminaalasjas tunnistajad. «Tunnistaja teatavasti tuleb ilma advokaadita ülekuulamisele. Ta on andnud vabatahtlikult tunnistusi omas heas usus ja täna on neid tunnistusi kasutatud ära kahtlustuse kokkukirjutamisel. See ületab kehtiva seadusandluse normi piire,» ütles Klandorf. «Neid inimesi on petetud, ütlen otse.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles