Tallinna loomaaia vee- ja küttetorustik ning katlamaja on pärit 1980. aastast. See tähendab, et avariisid tuleb tihti ette. Kõige rängem katsumus loomadele oleks see, kui külmade ilmadega peaks katlamaja üles ütlema.
Tallinna loomaaia torustikud vajavad hädasti uuendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on tõesti 1980. aastal ehitatud insenerivõrgud ning eelmisel aastal leidis aset kolmteist veemagistraali avariid,» selgitas olukorda loomaaia direktor Mati Kaal.
Kuna Tallinna rahakott on sel aastal kõhnavõitu, üritavad loomaaia juhid kirjutada erinevaid projekte, et saada investeeringuteks mujalt raha. Veebruari kümnenda kuupäeva paiku kukub tähtaeg, et saata ära taotlus keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) veetorude väljavahetamiseks raha saamiseks. Küttetorude uuendamiseks loodetakse toetust leida CO2 kvootide müügi summadest.
«Katlamaja on ju meil ka 1980. aastast pärit,» mainis Kaal. «Selles osas tegime samuti KIK-le toetuse saamiseks taotluse, et minna üle taastuvenergiale ehk pelletiküttele. Praegu kütame gaasiga. Töötab üks katel ja kui sellega külmal ajal midagi juhtub, siis on häda suur.»
Tallinn on peaaegu kõik oma vee- ja soojatorustikud erafirmadele üle andnud, loomaaia torud on Kaalu sõnul võibolla ainukesed, mis on veel linna hallata jäänud. Seetõttu ei ole linnaametites ka enam eriti inimesi, kellega nendel teemadel suhelda. See muudab olukorra veelgi keerulisemaks.
Abilinnapea Yana Toom ütles, et tänavu on loomaaia investeeringuteks ette nähtud 22,3 miljonit krooni, millest 20 miljonit on välisrahastus ning ülejäänud 2,3 miljonit paneb linn ise välja. Selle raha eest alustatakse keskkonnahariduse keskuse ehitamist.
Toom mainis, et loomaaia küttetorustiku uuendamiseks on tõesti kavas taotleda raha CO2 müügikvootidest.