Ametnikemass avas pooleliolevaid lammutustöid

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna lõuna ajal kogunes suur hulk linnavõimu esindajaid Koplisse, et pidulikult avada Maleva 18 asuva legendaarse ühiselamu lammutustööd.


Tegelikult algasid lammutustööd juba paari nädala eest, kui viimased elanikud veel majas sees elasid. Tänaseks on hoonest järel vaid betoonkarp, millesse linnapea Edgar Savisaar kopaga esimesed mõrad tekitas.

Selleks oluliseks sündmuseks oli keset tööpäeva välja üheksakraadise külma kätte tulnud märkimisväärne hulk inimesi. Püüame kokku lugeda: linnapea koos kahe nõunikuga, kaks abilinnapead koos vähemalt ühe nõunikuga, linnaosavanem ja tema asetäitja ning mitu linnaosavalitsuse ametnikku. Linna pressiteenistus oli esindatud lausa kahe fotosid klõpsiva töötajaga ning loomulikult oli kohal ka Tallinna televisioon.

Linnapea saabus veerandtunnise hilinemisega. Talle aidati selga helkurvest ning ulatati valge kiiver, millel lammutusfirma logo. «No teeme Aspenile natuke reklaami,» ütles Savisaar rõõmsalt. Kuigi ühiselamut lammutaval Aspenil läheb ilma linnapoolse reklaamitagi nii hästi, et see teeb konkurendid kadedaks ja paneb kaebekirju kirjutama.

Linnapea juhatatakse aegsasti valmis pandud kopa juurde ning näidatakse, milliseid nuppe ja kange tohib puudutada ja milliseid mitte. Savisaar teeb juba varem paika seatud kopaga esimese korruse aknaava kaks korda suuremaks ning lammutustööde avamise ametlik osa ongi läbi.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Karin Tammemägi sõnul on lammutustööde hankega kõik korras. Kuna tööde hind jääb alla riigihangete seadusega sätestatud piirmäära, siis avalikku hanget välja ei kuulutatud. «Ühiselamu lammutamine maksab umbes 1,7 miljonit krooni. Kuna see on alla piirmäära, siis tegime suunatud hanke ja võtsime vist seitse pakkumist. Aspeni oma oli kõige parem. Nemad lammutasid ka näiteks Kunstiakadeemia hoone,» rääkis Tammemägi.

Eelmisel nädalal saatsid kolme suure lammutusfirma juhid linnavalitsusse ühise kirja, milles paluvad selgitust lammutustööde hangete läbiviimise kohta. «Meile ei antud võimalust osaleda hankemenetluses ja me kahtleme, kas hankemenetlus üldse viidi läbi. Meie ettevõtetel on suur lammutustööde teostamise kogemus, kuid viimasel ajal saame me lammutamisele minevatest objektidest teada alles siis, kui nendel objektidel on juba lammutustöid alustatud. Sama moodi oli läbi viidud «hankemenetlus» lammutustöödele Kunstiakadeemia puhul,» väitsid kolme firma esindajad oma kirjas.

Riigihangete seaduse kohaselt on riigihanke hankemenetluse korraldamise piirmäär ehitustööde hanke puhul 250 000 eurot. Maleva tänava ühiselamu hanke maksumus oli ligi 109 000 eurot ehk umbes 1,7 miljonit krooni.

Maleva 18 ühiselamu tüüpi elamu kuulub Tallinna linnale ning selles oli 92 ühe- ja kahetoalist korterit. Möödunud aasta novembri seisuga elasid 44 korteris inimesed. Alates 1971. aastast kasutuses olnud majas ei tehtud 39 aasta jooksul suuremaid remonditöid. Seitse-kaheksa aastat tagasi lammutati maja keskküttesüsteem. Sellest ajast alates kütsid elanikud oma tube elektriga, üldkasutatavad ruumid aga olid kütmata.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles