14. veebruaril toimuvad Tallinna Ülikooli rektori valimised. Postimees.ee küsimustele kõrghariduse ja ülikooli juhtimise teemal vastab rektorikandidaat Anu Toots.
Toots: Tallinna Ülikool peab leidma oma näo ja niši
25. jaanuar 2011, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millised on Teie plaanid Tallinna Ülikooli rektorina?
Ülikooli ekspansiivse kasvu ajastu on ammendunud, nüüd tuleb orienteeruda kvaliteedile. Kesksetena näen siin kahte tegevusliini. Esiteks tuleb parandada Tallinna Ülikooli siseriiklikku positsiooni, näidates, et suudame pakkuda Eestile vajalikke ja kompetentseid analüüse ning kaasaegsete oskustega tööjõudu. Ülikooli lõpetajate varustamine eneseteostust pakkuvate erialaste töökohtadega saab olema üks tõsisemaid sotsiaalseid väljakutseid, mille lahendamisse saaks ka rektor panustada.
Teiseks vajab olulist parendamist ülikooli juhtimine ja haldamine. Iga ettevõetav muutus vajab hoolikat kavandamist ning elluviidu analüüsimist. Osalt tuleb siin tegeleda Eesti kõrgharidus- ja teaduspoliitikas maad võtva bürokraatia vähendamisega, palju ratsionaalsemaks saab elukorraldust muuta ka majasiseste reeglite optimeerimisega. Õppejõudude ülekoormus on tõsine probleem, mis peab saama lahendatud.
Mida hindate enim senise rektori töös, mida oleksite tema asemel teisiti teinud?
Hindan kõrgelt Rein Raua tegevust Tallinna Ülikooli rahvusvahelise nähtavuse ja kontaktide edendamisel. Välisüliõpilased ja külalisõppejõud on täna loomulik osa Tallinna Ülikooli argipäevast ja selles mõttes on viimase viie aastaga õhustik majas hoopis teistsuguseks muutunud. Teiseks suureks saavutuseks pean rektori jõulist tegevust selle nimel, et teaduse tegemist ja publitseerimist õppejõu töös reaalselt väärtustama hakataks. See muudatus ei tulnud sugugi lihtsalt.
Mida oleksin teinud teisiti? Arvan, et siseriiklike suhete arendamine on samatähtis kui rahvusvahelised suhted. Tallinna Ülikool ei tohiks olla kõrvaltvaataja Eesti teadus- ja kõrghariduspoliitika vormimisel.
Kuidas kujutate ette kõrghariduse rahastamist lähitulevikus, kus tudengite arv kahaneb?
Eesti jääb arenenud riikidest (eriti USAst, Soomest) kõvasti maha kulutustelt ühele tudengile. Seega tuleb rahastamist tõsta isegi siis kui üliõpilaste arv kahaneb. Ilma piisava rahastuseta ei ole kõrghariduse kvaliteedi mured lahendatavad. On ütlematagi selge, et see piisav rahastus ei saa tulla tudengite või nende vanemate taskust.
Missugune on Tallinna Ülikooli koht kõrgharidusmaastikul?
Tallinna Ülikool ei kasva tõenäoselt kunagi nii suureks kui Tallinna Tehnikaülikool või Tartu Ülikool. Aga see polegi peamine. Tähtis on leida oma nägu ja nišš, näidata, et on asju, mida me suudame teha väga hästi või koguni kõige paremini. Ma arvan, et niisuguseid valdkondi meil juba on – sotsiaal- ja rahvastiku-uuringud, uudsed rakendused sotsiaaltarkvarades ja e-õppes, pikad õpetajakoolituse traditsioonid, Ida uuringud, loomemajandus. Inimressursi integreeritud arendamine kujuneb Eesti jaoks võtmeküsimuseks ning siin on Tallinna Ülikoolil palju kasutamata võimekust.
Kas Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool peaksid olema liitlased või konkurendid? Miks?
Ma ei vastandaks neid kahte rolli. Mõõdukas konkurents on positiivne ja arengut edasi viiv. Näiteks ei ole paljukõneldud õppekavade dubleerimine minu hinnangul kõige tõsisem probleem Eesti kõrghariduses. Igal ülikoolil on oma profiil ja see annab tudengitele suurema valikuvõimaluse ning loob dialoogi sama valdkonna erinevate koolkondade vahel. Selles mõttes oleks kurb kui haldusjuhtimist, eesti keelt või loodusteadust saaks õppida vaid ühes kohas.
Teisalt tahaksin näha rohkem koostööd ja ühistegevust Eesti ülikoolide, sealhulgas Tartu ja Tallinna ülikoolide vahel. Eesti arengu seisukohast ajame me ju kõik ühte asja ning ka rahvusvahelises kõrghariduse konkurentsis oleks liitlassuhted mõistlikumad. Tippkompetents eeldab teatud kriitilist teadlaste ja talentide hulka ning selle kriitilise hulga saab Eestis kokku vaid mitme ülikooli peale.
Missuguseid muudatusi on Teie rektoriks saamisel oodata ülikooli juhtimises/juhtkonnas?
Selleks et olla väärikas õppe-ja uurimisasutus ning usaldusväärne partner, peab majasisene töökorraldus olema otstarbekas, sujuv ja ülikooliperele arusaadav. Praegu jääb sellest palju vajaka. Nõrgimaks lüliks on kesktaseme juhtide sisuline puudumine. Ülikooli jaoks esmatähtsad valdkonnad nagu kvaliteedijuhtimine, doktoriõpe, teadus-arendustegevus vajavad tugevaid divisjonijuhte, kes suudaksid kujundada oma valdkonna arengut ja vastutada selle elluviimise eest.