14. veebruaril toimuvad Tallinna Ülikooli rektori valimised. Postimees.ee küsimustele kõrghariduse ja ülikooli juhtimise teemal vastab rektorikandidaat Peeter Kreitzberg.
Kreitzberg: tuleb hakata tegelema üliõpilaste sotsiaalsete tagatistega
25. jaanuar 2011, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millised on Teie plaanid Tallinna Ülikooli rektorina?
Võiks vastata väga lihtsalt: võtta väga tõsiselt Tallinna Ülikooli arengukava 2010-2014 ja teha kõik selle elluviimiseks. See on hea kava. Kindlasti soovin ma väga tõsiselt võtta panustamist Eesti jätkusuutlikku arengusse. Ülikooli arengukava deklareerib korraga akadeemilist vabadust, mis on väga oluline ja samas «lähtub Tallinna Ülikool oma valikutes ning positsiooni kujundamisel Eesti ühiskonna arenguvajadustest». Soovin alusuuringute kõrval enam hinnata keskendumist arendustegevusele.
Maailmas on edukad need ülikoolid, kes panustavad omavahelisele koostööle ja ei absolutiseeri võistlust, kuigi see ei kao mitte kuhugi. Olen veendunud, et edukamad on need, kes hariduse kvaliteedi tõstmise huvides panustavad ühisõppekavadele, rahvusvahelikustumisele. Samuti need, kes suudavad olla atraktiivsed nii oma noortele kui väljastpoolt tulnutele. Ülikool peab muutuma osades suundades sisuliseks kompetentsikeskuseks vähemasti Eestis.
Tallinna Ülikool on uus struktuur, kus on palju värskeid liitujaid. On selge, et sisemine integratsioon nõuab sama palju tähelepanu kui väline ja võtmeküsimuseks saab Tallinna Ülikooli eripära ja ka sisemise ühtsuse väljakujundamine. Eesti ülikoolid tervikuna on tuntud üliõpilaste väga viletsate sotsiaalsete tagatiste poolest. Nii pole kõrget hariduse kvaliteeti võimalik tagada. Viimane aeg on ülikoolide juhtidel võtta selles küsimuses aktiivne positsioon. Uued õppehooned ja välisõppejõud üksi ei taga hariduse taset.
Mida hindate enim eelmise rektori töös, mida oleksite tema asemel teisiti teinud?
Kindlasti on eelmine rektor oluliselt edasi arendanud ülikooli välissuhtlust ja mulle näib, et päris palju panustanud ka ülikooli akadeemilisele võimekusele ja ülikooli laiendamisele. Väga olulise panuse andis ka üleeelmine rektor Mati Heidmets, kes suutis kõige muu hulgas veenda riigikogu, et Tallinna Ülikool saaks ülikooliks. Hindan kõrgelt mõlema rektori aktiivset sekkumist ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisesse.
Samuti mäletan ja hindan Mait Arvisto tööd rektorina. Ma ei pea kohaseks enda vastandamist eelmistele rektoritele. Kindlasti on meie vahel erinevused, kuid sama kindel on see, et kõigilt on midagi õppida.
Kuidas kujutate ette kõrghariduse rahastamist lähitulevikus, kus tudengite arv kahaneb?
Kui suudame ja tahame olla atraktiivsed välisüliõpilastele, siis ei pea üliõpilaste arv tingimata nii drastiliselt vähenema. Vaadates meie inimeste sisemigratsiooni, siis üliõpilaste arvu vähenemine ei pruugi olla nii palju Tallinna probleem kui teiste piirkondade probleem, kus töötavad ka ülikoolide kolledžid.
Samas pean kõrghariduse regionaalset dimensiooni väga tähtsaks. Suur osa tasulisest õppest tõenäoliselt kaob. Rahastamise skeem ja riiklik koolitustellimus muutuvad kindlasti tõsisemaks vaidlusobjektiks. Kas midagi ka põhimõtteliselt muutub, pole praegu küll selge. See diskussioon tuleb alles algatada. Kõige halvem on kõrghariduse, eriti ülikoolihariduse taseme langetamine.
Missugune on Tallinna Ülikooli koht kõrgharidusmaastikul?
Ühelt poolt on Tallinna Ülikool paljudel erialadel humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas Põhja-Eesti Ülikool, kes on võimeline kandma ja ka kannab juhtrolli kogu Eestis. Samas on Tallinna Ülikooli asukoht selline, mis võimaldab tal konkureerida liidri kohale rahvusvahelise suhtlemise, koostöö ja üliõpilasvahetuse valdkonnas. Tallinna Ülikool takistab haridusmonopolismi tekkimist.
Kas Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool peaksid olema liitlased või konkurendid? Miks?
Kindlasti peaksid olema mitmes valdkonnas liitlased, et pakkuda tugevamat konkurentsi rahvusvahelises ulatuses, kuid samas on kindlasti ka konkurendid kasvõi õpetajate ettevalmistamise ja mitmeski muus valdkonnas. Kuid ka siin saab teha viljakat koostööd.
Missuguseid muudatusi on Teie rektoriks saamisel oodata ülikooli juhtimises/juhtkonnas?
Tallinna Ülikooli tugevus sõltub väga palju sellest, kui paindlikult suudame arvestada erinevate tegevusvaldkondade eripära, kui hästi suudame end avada Eesti arengu vajadustele, kui kiiresti suudame panustada õppekavaarendusele. Kui peaksin saama rektoriks, siis pühendan praktiliselt kogu aja ja jõu instituutide ja teistele allüksustele töötingimuste loomisele, maksimaalse konsensuse otsingutele, ülikooli sidumisele meie ettevõtluse ja avaliku haldusega. Kui mind ei valita, siis pühendun pigem isiklikule teaduslikule tööle. Tallinna Ülikool peaks näitama suuremat initsiatiivi seadusandlike algatuste genereerimisel hariduse- eriti kõrgharidusküsimustes. Põlvkondade koostöö ja paindlik karjäärimudel noore andeka akadeemilise järelkasvu juurdetoomisel on kindlasti üks võtmeküsimusi.