Tallinna ahnus nurjas parkimiskorraldaja leidmise

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna soov teenida suuremat parkimistulu võib tuua kaasa ka parkimistariifide tõusu.
Tallinna soov teenida suuremat parkimistulu võib tuua kaasa ka parkimistariifide tõusu. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna tasulise parkimise korraldaja leidmise hange luhtus, kuna sellele ei laekunud ühtegi pakkumist. Nurjumise tähtsaim põhjus võib olla asjaolu, et linn tahtis liiga kõrget parkimistulu.



Riigihanke tingimuste järgi soovis Tallinn, et tasulise parkimise korraldaja tooks linnale kolme aastaga 10,5 miljonit eurot parkimistulu, mis teeb 3,5 miljonit eurot aastas. Sellist tingimust pidasid hankedokumendid välja võtnud firmad liiga raskeks ja ükski neist pakkumust ei teinud.

Tallinna ühe suurema erakruntidel parkimist korraldava ettevõtte Europark Estonia arendusjuht Lauri Kasper kinnitas, et linn tahab saada parkimistulu, mida ei ole lihtsalt võimalik koguda.

Liiga rasked tingimused

«Aastane parkimistulu Tallinnas on praegu umbes kolm miljonit eurot,» selgitas ta. «Sellest suurema tulu saamiseks on põhimõtteliselt kaks lahendust: tõsta parkimistasu või laiendada parkimise ala. See ei ole aga teenuse osutaja ehk parkimise korraldaja pädevuses.»

Teise eemalejäämise põhjusena nimetas Kasper tõsiasja, et Europark Estonia ei oleks nagunii suutnud hanke tingimusi täita. Nimelt on nendes kirjas, et pakkuja käive ühes parkimisprojektis kahe aasta jooksul oleks vähemalt 20 miljonit krooni ehk ligi 1,3 miljonit eurot.

«Meile teadaolevalt vastab sellele tingimusele vaid üks projekt ehk Tallinna enda tasuline parkimine, mida korraldab Ühisteenused,» märkis ta.

Kasper lisas, et hanke tingimustes oli nõutud ka mahukaid investeeringuid, mida oleks pidanud vaid kolmeks aastaks tegema. Näiteks tuleb linna paigutada 45 parkimisautomaati, kus saab ka pangakaardiga tasuda. Samuti on vaja soetada arvutiprogrammid, mida hiljem ei ole võimalik kuskil mujal kasutada.

Ühe suure riskina nimetas Kasper ka kahe viimase talve lumerohkust, mis vähendas linnas märkimisväärselt parkimiskohtade hulka. Hanke tingimuste järgi tuleb linnale aga igal juhul tagada 3,5 miljonit eurot parkimistulu aastas hoolimata sellest, kas hanged on tänavatel või mitte.

Praegu Tallinnas tasulist parkimist korraldava Ühisteenuste parkimiskontrolli juht Hendo Priimägi nimetas hankest eemale jäämise põhjusena samuti linna soovitud liiga suurt parkimistulu. Ta lisas, et eelmisel kahel aastal ei ole Ühisteenused suutnud niisugust summat kokku korjata. Mullu näiteks saadi vaid umbes 3,1 miljonit eurot.

Priimägi nimetas hanke ühe karmi tingimusena ka liiga suuri investeeringuid. Praegu on Ühisteenustel linnas 29 parkimisautomaati, kuid need tuleks uutega asendada, sest nende ümberehitamine kaardimakseteks läheks liiga kalliks. Peale selle tuleb 16 automaati lisaks osta.

Hanke tingimuste järgi võib linn ka parkimise korraldajat 10 000 – 200 000 euroga trahvida, kusjuures karistamise võimalikud põhjused ei ole lahti kirjutatud.

Tuleb järeldusi teha

Tallinna abilinnapea Taavi Aas tunnistas, et hange tasulise parkimise korraldaja leidmiseks võis luhtuda küll sellepärast, et linna soovitud parkimistulu oli liiga suur.

«Sõltub jälle sellest, kuidas vaadata, sest parkimistulu on olnud ka oluliselt kõrgem kui praegu,» ütles ta. «Sellel võib olla mitu põhjust – näiteks masu või viimased kaks lumerohket talve, kui osa parkimiskohti linnas on kadunud. Parkimistulu vähenemine viitab ka sellele, et inimesed tulevad vähem autodega linna.»

Abilinnapea lausus, et esimese asjana tuleb kindlasti kohtuda nende seitsme firmaga, kes hankedokumendid välja võtsid, ja kuulata nende seisukohad ära. Siis on vaja teha järeldusi, et uus hange välja kuulutada.

Aasa sõnul tuleb ka ettepoole vaadata. Kui masu läbi saab ja kesklinnas taas ehitama hakatakse, siis kaovad kindlasti mitmed vabad platsid, kus praegu tegutsevad tasulised parklad. Seega tuleb tänavatele jälle rohkem parkivaid autosid.

Kolmeaastast lepinguaega põhjendas Aas sellega, et enne hanke väljakuulutamist arutati pikalt, kas mitte linn ise ei peaks parkimist korraldama. Esialgu lükati see mõte küll kõrvale, kuid mingi aja pärast tullakse idee juurde jälle tagasi ning seepärast loobutigi viieaastasest lepingust.

Nüüd võiks aga perioodi pikendamist uuesti kaaluda. Millal uus hange välja kuulutatakse, ei osanud abilinnapea öelda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles