Tallinn areneb omaette vürstiriigina

Mikk Salu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Viimase kaheksa aastaga on Tallinn võtnud endale mitu riiklikku ülesannet, dubleerides ja üle korrates riigiasutuste tööd tarbijakaitsest ja ettevõtluse arendamisest kuni tööturupoliitikani välja. Teised linnad neid asju ei tee, kirjutab Mikk Salu.

Sellel nädalal teatas Tallinna linnavalitsus oma tööbüroo avamisest, mis sest, et samu ülesandeid täidab ka riiklik töötukassa. Ja tänavu 1. jaanuaril alustas ametlikult tööd varem testsaateid edastanud Tallinna televisioon, mis sest, et on olemas ka riiklik televisioon.

Tallinna kiire paisumine algas aastatel 2002–2003 pärast Edgar Savisaare saamist linnapeaks. 2002. aastal hakkas pealinn massiivselt elamuehitusega tegelema – eesmärgiks deklareeriti eluasemeprobleemi lahendamine 2008. aastaks. Nüüd on käes küll juba 2011. aasta, kuid Tallinn on endiselt kinnisvaraturul tegija.

Samm sammu haaval

Järgmine suur samm oli oma pensionisüsteemi loomine 2003. aastal – pealinn hakkas maksma 500 krooni suurust pensionilisa. Samal aastal loodi ka munitsipaalpolitsei (mu+po) – esialgu küll päästeameti koosseisus ja seejärel keskkonnaameti alluvuses. Kolm aastat tagasi asutus iseseisvus ja praegu on mupos 162 ametikohta.

Samasse aega jääb ka Tallinna hinna- ja tarbijakaitseteenistuse loomine. Tollal oli teemaks «meie võtame vee hinna kontrolli alla». Praegu saadab pealinna hinna- ja tarbijakaitse teenistus poliitmaigulisi pressiteateid selle kohta, kuidas euro tulek siin või seal hindu tõstis. Ehk tegeleb suuresti sama tööga, millega tegeleb riiklik tarbijakaitseamet. Tallinna ettevõtlusamet dubleerib jälle paljudes tegevustes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, n-ö arendades ettevõtluskeskkonda.

Utreerides võib jätkata veel pikalt. Lisaks pensioni- ja tööhõivepoliitikale on Tallinnal ka oma välisuhtlusosakond (oma välispoliitika?) ja ainukese Eesti linnana esindus Brüsselis.

Pärast müügimaksu kehtestamist toimus taas väike reorganiseerimine ning ettevõtlusametis tekitati reklaami- ja müügimaksu osakond, omalaadne maksuameti alge. Lisaks televisioonile on linnal ka massiivne 35 töötajaga avalike suhete teenistus.

Küsimus pole selles, et Tallinnal poleks õigus neid asju teha. On küll. Ka poliitiline tahk, mida tihti rõhutatakse, ei ole lõpuni veenev. Tallinn vs riik vastandamine on olemas, kuid kriitikud kritiseerivad vaid niikaua, kui ise võimu juures pole.

Sotsid võivad rääkida Tallinna televisiooni politiseeritusest, aga veel hiljuti koalitsioonis olles kureeris just nende mees Tallinna TV asutamist. Või kas või Tallinna tegutsemine elamuehituses: selle tegevuse esimesel «eduraportil» figureerib hoopiski reformierakondlase, tollase linnavolikogu esimehe Maret Maripuu allkiri.

Suured probleemid on mujal. Esiteks dubleerimine riigiasutustega. Teiseks krabab linn endale üha uusi ülesandeid ja lahti ei lase neist enam kunagi.

Just sellele ohule juhib tähelepanu näiteks majandusteadlane Andres Arrak: avalik võim võtab mingil põhjusel endale ülesande, avab büroo või asutab ametkonna ja enam need asjad ära ei kao, sõltumata sellest, kas loomise põhjus enam kehtib või mitte.

Tallinn on hoiatav näide. Tarbijakaitset võib algselt teha veehinna tõttu, nüüd kõlbab ka lihtsalt hinnatõus. Elamumajandust võib teha põhjendusega lahendada sundüürnike probleem, siis tuli majanduskriis ja leitakse põhjenduseks, et on vaja ehitussektorit stimuleerida.

Isegi Tallinna pension on oma algse funktsiooni minetanud. Seitse aastat tagasi võis 31,9-eurone (500 krooni) pensionilisa tunduda suurena, kui keskmine vanaduspension oli 116 eurot (1800 krooni) kuus.

Ära enam ei lähe

Eelmisel aastal maksis Tallinn 64 eurot (1000 krooni) pensionilisa, vanaduspension on vahepealsetel aastatel kasvanud aga palju kiiremini: 301 euro (4700 krooni) peale. Sellises valguses ei tundu Tallinna pensionilisa enam sugugi nii ahvatlev.

Ja kui võrrelda Reformierakonna ja Keskerakonna populaarsustrende pensionäride seas, ei täida pensionilisa enam isegi poliitilist eesmärki.

Kui Tallinn loob nüüd suure tööpuuduse põhjendusega oma tööbüroo, kas nad siis kahe aasta pärast, kui tööpuudus all, likvideerivad selle?

«Ma oleksin väga-väga üllatunud,» prognoosib Arrak. Parimal juhul toimub tema sõnul taas mingi reorganiseerumine ja ülesannete ümbersõnastamine.

Samas päris tuimalt sellistes arengutes ainult Tallinna süüdistada siiski ei saa.

«Ma arvan, et fenomeni ei saa päris mustvalgena võtta,» ütleb analüüsikeskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp. «Ehk siis: mõni ametkond on ilmselt väga põhjendatud ja mõni ei ole.»
Ta toob näitena mupo: «Ei ole mõtet riiklikku politseiressurssi raisata linna bussijäneste püüdmiseks, nii et siin mupo õigustab ennast.»

Samamoodi võiks analüüsida Tallinna teisi ameteid ja ülesandeid. Aga kuna mingit infot tulemuslikkuse hindamiseks ei ole, Tallinn pole ise defineerinud kriteeriume (see töö jäi Mõisa ajal pooleli) ja riik pole suutnud teha haldusreformi ning lõpuni selgitada kohaliku ja keskvõimu vahet, jääb selline analüüs tühjaks tööks.

Tallinn dubleerib ja teeb riigi tööd

Tallinna elamuehitus

Algas 2002. aastal lubadusega likvideerida sundüürnike probleem.

Munitsipaalpolitsei amet (mupo)

2003–2006 tuletõrje- ja päästeameti koosseisus, 2006 keskkonnaameti alluvuses. 1. jaanuarist

2007 eraldiseisev amet.

Tallinna televisioon

Ametlik algus: 1. jaanuar 2011

Esindus Brüsselis

Tegutses 1999. aasta sügisel paar kuud, kuni Jüri Mõis selle sulges. Taasavati 2002. aastal.

Tallinna pension

Seati sisse 2003. aastal. Kehtib senimaani.

Hinna- ja tarbijakaitseteenistus

Tekkis 2002. aastal linnajuhtimise reorganiseerimise käigus. Teine linn Eestis, kus lisaks riiklikule tarbijakaitseametile tegutseb ka kohalik tarbijakaitse, on samuti Keskerakonna juhitav Narva.

Reklaami- ja müügimaksu osakond

Loodi pärast müügimaksu kehtestamist.

Perekonnaseisuamet

Tallinn on ainus linn, mis oma käes säilitanud perekonnaseisuameti. Ülejäänud linnad on selle töö delegeerinud maavalitsustele.

Tallinna ettevõtlusamet

Arendab ettevõtluskeskkonda, nagu ka riiklik EAS.


Kommentaar

Jüri Mõis
ettevõtja, Tallinna linnapea 1999–2001

Mina pean Tallinna viletsat juhtimist Eesti majandusprobleemide esiviisikusse kuuluvaks. Kui mäletate, siis minu linnapeaks oleku ajal käis vaidlus selle üle, kas linna peaks juhtima nagu ettevõtet või mitte.

Kahju on aga sellest, et ettevõtte moodi juhtimise sisseseadmine jäi pooleli või tegemata. Ma mõtlen selle all efektiivsuskriteeriumide väljatöötamist, mõõdetavate näitajate loomist, ülesannete seadmist, lühiajaliste ja pikemaajaliste eesmärkide seadmist ning nende kontrolli.

Tallinna probleem on väljumine oma tegevusvaldkondadest ja uute funktsioonide loomine. Näiteks minu arvates ei peaks linn kandma sotsiaalfunktsiooni.

Võib tuua palju näiteid selle kohta, kuidas Tallinn dubleerib riigi tööd või teeb asju, mida teised linnad ei tee. Käepärase näitena nimetan kas või Tallinna esindust Brüsselis. Kui sain linnapeaks, lõpetasin selle ära, kohe kui mind lahti lasti, tehti esindus tagasi.

Aga lõpuks on asja sisu ikkagi see, et valija otsustab Tallinna valitsemise, ja Keskerakonnal on valijaga, minu arvates küll ebakorrektne, aga tugev side.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles