Norra laev tõi Lennusadamasse näituse

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Laupäeval saabus Lennusadamasse Norra laev Gamle Oksøy, mille pardal olev näitus täieneb igas sadamas.

«Eesti on juba mitmeid aastaid Läänemere merekultuuri töögrupi liige ja igal aastal oleme teinud ka ühe ühise näituse. Varasematel aastatel on näituse teemaks olnud Läänemere laevad, vanad laevad, vanad tuletornid, vanad sadamad,» rääkis Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.

«Tänavu tehakse Gamle Oksøyga ringreis, millest valmib ka film. Film täieneb igas sadamas ja lõpuks tuleb sellest kokku üks suurem film, mida näidatakse sügisel Kielis toimuval kultuuripärandi konverentsil. Ühtlasi pannakse igast sadamast, kus sees on käidud, näitusele mingi perioodi kõige olulisemad eksportkaubad, mis vastavast riigist välja läksid,» rääkis Dresen.

Nii on näitusel norrakate heeringatünn ja nende kuivatatud kala. Poola peamine ekspordiartikkel oli loomulikult vili. Lätlaste ja leedukate poolt on kanep ja lina. Lätlased on välja pannud ka puidu ja Läti sprotid.

«Eesti poolt panin siia selle, mis võiks olla kõige iseloomulikum, kui vaadata meie 1920.-1930. aastate väljavedu. See oli Eesti või, mida veeti Tallinna sadamast välja sellistes 25-kilostes kastides. Inglased sõid Eesti võid kahe suupoolega ja ilmselt ei teadnudki, kust see pärit oli. Teine asi on linakiud. Kui leedukad panid välja linataime, siis linakiud on juba samm edasi. Sellest sai juba edasi teha kas riiet või mingit tihendusmaterjali või siis läks see purjede tegemiseks,» rääkis Dresen.

Tallinnast sõidab laev edasi Turusse, kus lisanduvad jälle paar eksponaati ja kus laev on jälle paar päeva külastajatele avatud. Turust läheb Gamle OksøyAhvenamaale ja siis Rootsi.

Laev ise kuulub Norras asuvale Lindesnesi tuletornimuuseumile. Vanasti sõitis see mööda Norra rannikut ja kui oli vaja tuletornide laternaid remontida, siis ta remontis. Ka näitus on üles pandud laeva töökotta.

Dreseni sõnul selgus reisi alguses ka üks naljakas fakt. «Tegelikult on Gamle Oksøy tänagi ametlikes laevaregistrites kirjas kui tanker. Kui me hakkasime laeva siiasõiduks registreerima, siis öeldi: Misasja? Tankeriga tulete siia või? Asi on selles, et Gamle Oksøy oligi omal ajal teatud mõttes tanker. Laev viis tuletornidele petrooleumi ja laeval olid petrooleumi tankid ja sellest ta ongi registrites kui tanker,» selgitas Dresen.

Laev on ehitatud 1962. aastal ja see sõitis mööda Norra rannikut aastani 1996. Selleks ajaks olid tuletornid juba uuematele lahendustele üle viidud ja petrooleumi vedavat remondilaeva polnud enam vaja.

«Kõigepealt kingiti Gamle Oksøy Bredalsholmenis asuvale vanade laevade remontimise dokile. Seal on tänaseni säilinud needitud korpustega laevade remontimise oskus. Kui meie hakkasime Suure Tõllu korpust remontima, siis esialgne unistus oli ka, et saaks Suure Tõllu Bredalsholmeni viia, aga see osutus üle mõistuse kalliks. Nii läksimegi keevitamise teed, sest midagi polnud teha, rahanumber oli liiga suur,» meenutas Dresen.

Gamle Oksøy oli kümme aastat Bredalsholmenis ja anti paari aasta eest üle tuletornimuuseumile. Laeva praegune kapten Odd Nordahl–Hansen oli kümme aastat Bredalsholmeni doki juht ja nüüd on muuseumi palgalisena Gamle Oksøy kapten. Meeskond koosneb vabatahtlikest, kes on kõik üle 70 aasta vanad. Kõige vanem meeskonnaliige saab kohe 80, aga sõidab ikka suviti merd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles