Abilinnapea Merike Martinson arutas Tallinna lastekodu Nõmme keskuses Tallinna lastekodu juhataja Leena Masingu ja lastekodu allüksuste juhtidega linnavalitsusse saabunud kaebekirjas sisalduvaid süüdistusi lastekodu personalipoliitika osas.
Lastekodu vabaneb umbkeelsetest töötajatest
14. jaanuar 2011, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsusse saabunud kaebus sisaldas süüdistusi Tallinna lastekodu personalipoliitika suhtes, mis näeb ette vene rahvusest töötajate koondamise, vahendas Raepress.
Tallinna lastekodu juhataja Leena Masing teatas, et Tallinna lastekodu hakkas vastavalt vabariigi valitsuse määrusele nr 105 26. juunist 2008 (Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded) kohe pärast selle jõustumist tegema ettevalmistusi nõuete täitmiseks ja koostas vastava üleminekukavakava, millest töötajaid informeeriti 2008. aasta septembris-oktoobris.
«Meie üleminekukava kohaselt määratlesime eesti keele oskuse nõuetele mittevastavad töötajad, informeerisime neid kaheaastasest üleminekuperioodist, lõime võimalused keelekursustel õppimiseks, koostades selleks neile sobivad töögraafikud. Pidasime vajalikuks eesti keele B2 taseme tunnistuse esitamise hiljemalt 31. maiks 2010,» selgitas Masing, täpsustades, et 2009. aasta sügisel toimunud keeleinspektori kontrollkäigul said 22 töötajat ettekirjutuse, kuid jäeti rakendamata seadusega ettenähtud sanktsioonid nii töötajatele kui ka Tallinna Lastekodule.
Praeguseks on Lastekodu töötajate seast lahkunud 19 töötajat, kes ei ole lastekodus töötamise nimel sooritanud nõutud tasemeeksamit ja ei ole oma tegudega tõestanud oma soovi eesti keele tasemeeksami sooritamiseks. Kümme töötajat on isikliku sooviavalduse alusel üle läinud sotsiaaltöötaja ametikohalt sotsiaaltöötaja abi ametikohale, kus lastekodu juhtkond on keeleinspektsiooniga konsulteerides kehtestanud mainitud valitsuse määrusest madalama eesti keele oskuse nõude. Ülejäänud töötajad on saavutanud nõutava keeleoskuse või õpivad aktiivselt ja käivad eksamitel.
«Veendusin, et Tallinna lastekodu on seadust järgides käitunud täiesti korrektselt ning taganud kahe aasta jooksul võimalused keeleõppeks ja riskide leevendamiseks,» ütles Martinson.
«Kolmeperioodiline personalivahetus andis töötajaile piisavalt aega ja motivatsiooni ning kohtumisel allüksuste juhtidega selgus, et kirjas toodud etteheited on subjektiivsed ega vasta tegelikkusele. Usun, et lastekodu personalipoliitika eesmärgiks on tagada esmajoones laste areng,» lisas ta.