Abilinnapea: lauluväljaku planeeringu menetlus on peatatud ja ilmselt lõpetatakse

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lauluväljak.
Tallinna lauluväljak. Foto: Sander Ilvest

Lauluväljaku detailplaneeringu ummikusse jooksnud menetlus on peatatud ja tuleb ilmselt üldse lõpetada, ütles Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Sama loodab ka loomeliitude esindaja Raul Talmar.

«Lauluväljaku detailplaneeringu teema praegu üles kerkimine on arusaamatu - detailplaneering võeti vastu juba ligi kuus aastat tagasi ning on seni kehtestamata just seetõttu, et sisaldab nüansse, mis kohtasid ületamatut vastuseisu,» märkis abilinnapea.

Aas lisas, et sellest tulenevalt on detailplaneeringu menetlus peatatud. «Seni ei ole kõiki osapooli rahuldavat lahendust leitud ning seega tuleb ummikusse jooksnud detailplaneeringu menetlemine ilmselt lõpetada,» tõdes Aas. «Iseenesest on aga selge, et lauluväljakule on detailplaneeringut tarvis just nimelt põhifunktsiooni parema täitmise tagamiseks.»

Sama ütles eile «Aktuaalsele Kaamerale» ka Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen: «Mina ei saa aru, miks pöördumine tehtud on, kuna planeering on juba alates 2010. aastast peatatud. Planeeringut sellest ajast muudetud ei ole ja midagi temaga toimunud ei ole,» vahendas ERRi uudised Rikkineni sõnu.

Aas tõdes, et detailplaneering näeb tõepoolest ette lauluväljaku serva ühendustee rajamise, ent ka seda on vaja eeskätt just laulupidude ja muude suurürituste teenindamiseks.  Aasa sõnul ongi detailplaneeringu menetlus juba sisuliselt peatatud – seega on loomeliitude vastavasisuline nõudmine põhjendamatu.

Ta kinnitas, et laulväljaku arendamisel on olnud ja jäävad ka tulevikus esiplaanile laulupidude korraldamise vajadused. «Mure, et lauluväljakule kavandatakse midagi sellist, mis raskendaks seal laulupidude korraldamist, on põhjendamatu,» ütles Aas. 

«Loomulikult on laulupidude korraldamisega seotud loomeliidud oodatud lauluväljaku arendamise kavandamisel kaasa rääkima, sest kes neist paremini laulupidude köögipoolt teab ja neid vajadusi arvestada oskab,» rõhutas Aas. «Hirm, et lauluväljaku ala võidakse põhifunktsiooni kahjustades hooneid, teid ja väljakuid täis ehitada, on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu.»

18 loomeliitu saatsid sel nädalal Tallinna linnavalitsusele pöördumise, milles väljendavad muret Tallinna Lauluväljaku tuleviku suhtes ning nõuavad praegu algatatud detailplaneeringu menetluse peatamist, sest see ei arvesta piisavalt laulupidude vajadusega.

Koorijuhtide liit: sõda ei ole

Eesti koorijuhtide liidu liige Raul Talmar ütles, et teab küll, et planeering on aastast 2010. peatatud. «Kuid 2015. aasta märtsis tuli Tallinna linnavalitsusest kiri, et kuna tantsuareeni ehitamise mõte lauluväljaku territooriumile langes ära, soovitakse sihtasutuselt vastust, kas nüüd võiks minna kiiresti selle detailplaneeringuga edasi,» rääkis Talmar.

«Juba aasta aega oleme küll seda planeeringut uurinud, andnud ka sisendeid, mis puudutavad laulupeo poolseid kõige olulisemaid vajadusi - eriti viimastel aastatel, kui väljak on viimase piirini olnud hõivatud. See planeering ei kajasta neid mõtteid, mida me oleme sisenditena andnud,» selgitas ta.

Sel nädalal kirjutas aga planeeringust uuesti ajaleht Pealinn, uudises ütleb sihtasutuse Lauluväljak juht Riho Rõõmus, et kuna tantsijad said oma väljaku tagasi, siis katsutakse nüüd selle aasta lõpuks lauluväljaku planeeringu kohandatud kujul vastu võtta. «Nii et see oli meie pöördumise põhjus,» ütles Talmar.

«Me saatsime aprillis ka oma mõtted, mis oleks laulupeo seisukohalt lauluväljakul oluline, kuid selles planeeringus neid ei ole näha olnud,» lisas ta.

«Meie ettepanek oli ka, et lõpetame selle planeeringu menetluse. Ma usun, et kõik teevad oma tööd nii hästi kui oskavad, kuid mingil määral on mul selline arusaam tekkinud, et linnaplaneerimisamet planeerib linna enamalt jaolt linna huvidest lähtuvalt. Meie tahaks istuda planeerijatega ühe laua taha, kus me saame väljendada neid huvisid, mis on lauljatel. Meil ei ole teist lauluväljakut,» lausus Talmar.

«Nii et sõda ei ole, aga me tõelise murega jälgime arenguid,» osutas ta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles