Haridusteadlase Tiiu Kuurme sõnul ei vastuta pealinna koolide teeninduspiirkondade kaotamisel keegi enam koolide taseme võrdsustamise ja laste võrdsete võimaluste eest ning nii põlistub ühiskonna kihistumine.
Haridusteadlane: Tallinn põlistab ühiskonna kihistumist
10. jaanuar 2011, 21:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kohe ju tekivad nn. lootusetute koolid, kus ei peagi õppima. Eriti küüniline on hiljem koostada koolide pingeridu ning neid avalikustada,» märkis Kuurme.
Rahvusvahelistel teaduskonverentsidel on tema sõnul nimetatud eestlaste 1. klassi sisseastumiskatseid häbiväärseks ja küsitud Eesti kasvatusteadlastelt, kuidas nad lubavad sellisel asjal toimuda.
«Ent teadlastelt ei küsi kodumaal keegi enam midagi - ma ei tea nimelt ühtegi kolleegi, kes sedasorti «eliidi tootmise» praktikat õigustaks. Laste selektsioon vanuses, kus lapsed veel päriselt aru ei saa, mida nendega tehakse ja mida see kõik tähendab, on inhumaanne» märkis Kuurme.
Lapse kuuluvus teatud ühiskonnakihti määratakse tema hinnangul ära väljaspool tema tahet ja arusaamisi ning lapsel ei kujune arusaamist ühiskonna mitmekesisusest. «Ka Rootsi kuningas pani oma lapsed tavalisse kooli,» nentis Kuurme.
Lisaks on tema sõnul teada, et paljud anded avanevad hiljem, eriti poisslastel, ning lapse tegelikku andelaadi võib nii vara kindlaks teha vaid mõnel üksikul alal nagu näiteks muusika ja liikumine.
«Tegu ei ole ju vanemate valikuvõimalusega, nagu püütakse demagoogiliselt väita, vanemad ei vali siin midagi, vaid on viidud hüsteeriasse, kuidas pääseda «parimate» sekka, küsimata oma lapse kalduvuste, temperamendi ja võimete kohta,» rääkis Kuurme.
Taoline konkurents teeb lapse huvide ning loomusega arvestamise tema hinnangul küsitavaks, see on lapsele alandav ning pealegi loob ebaadekvaatse enesehinnangu. «Mõnele antakse teada tema kõlbmatusest ja teisel kujuneb pilt oma paremusest. Pooldan arenenud maades levinud viisi tagada ühtlane ning eelkõige just pedagoogiliselt kvaliteetne haridus kõigis põhikoolides ning annete ja huvide järgi diferentseerimist võimaldada süvendatud õpingute kaudu kooli siseselt,» rääkis Kuurme.
Konkureerima võiksid lapsed tema sõnul omavahel hakata siis, kui nad on suutelised oma huvides ja kalduvustes orienteeruma, end sihipäraselt pingutama ja mõistma, mida elus soovivad. «Arvan, et praegune inimest instrumentaalselt kohtlev ning sildistav praktika on väikerahvale hukatuslik. Meile peaks ju tähtis olema iga laps ning temale võimalik parim variant.»
Tallinnas tuleks Kuurme arvates lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist ja tagada ühtlaselt hea põhikoolide võrk kogu linna ulatuses, mis säästaks lapsi pikast kurnavast kooliteest ning ülekoormusest.
Soovitud koolidesse pääsemiseks on tema sõnul mujal kasutatud ka taolist praktikat, et lapsed registreeritakse kohe pärast sündi seitsme aasta pärast avanevasse 1. klassi.
«Ent waldorfkoolid jms pole laste selektsioon drillitud oskuste järgi, vaid koole eristab teistest nende pedagoogika. Ka eesti koolid võiksid püüelda pigem pedagoogilise mitmekesisuse ning nüüdisaegsete arengute suunas koolikultuuris, mitte looma oma paremust tuginedes laste võimetele,» arvas Kuurme.
Kuurme soovitas samuti Tallinnal õppida teiste riikide kogemustest ning loobuda sisseastumiskatsetest, seades eesmärgiks kõigis põhikoolides kvaliteetse hariduse tagamise.
Tallinna linnavalitsus koostab määrust, mille järgi kaovad pealinna koolide teeninduspiirkonnad ning linn ise saab olema üks suur koolipiirkond. Linn loodab sellega ühtpidi reageerida uuele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, teisalt lahendada olukorda, kus last eliitkooli panna soovijad kirjutavad oma võsukesi fiktiivselt sisse Tallinna kesklinna.