Piritalased avaldasid Reidi tee kohta arvamust

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reidi tee skeem.
Reidi tee skeem. Foto: Kommunaalamet

Pirita linnaosavanem Tõnis Mölder andis linnavalitsusele üle ligi 200 piritalase arvamuse Reidi tee kohta, mille ehitamine on homme arutusel linnavolikogus.

Mölder ütles, et ta kutsus oma linnaosa elanikke arvamust avaldama seetõttu, et Reidi tee on piritalastele oluline, kuid nende hääl oli jäänud tahaplaanile. «Kuigi eesmärgina on välja toodud juhtida kesklinnast turvaliselt välja raskeveokid, on praegust olukorda Pirita teel ja peatänava ideed arvesse võttes selge, et külmaks ei saa projekt piritalasi jätta,» leidis ta.

Linnaosavanema sõnul oli valdav osa temani jõudnud arvamustest Reidi tee suhtes väga positiivsed, osa kõhklevad ja mõned olid ka arenduse vastu. «Muretseti eelkõige ratturite ja jalakäijate ning merevaate pärast ja pakuti, et tuleks ehitada kergliiklustunnel või sild,» tõi ta välja. Enamjaolt kirjutasid elanikud aga lühidalt, et projekti toetatakse ning lisati sedagi, et kui aastaid on oodatud Põhjaväila, on praegune vastuseis mõistetamatu.

Piritalaste kirjad vastu võtnud abilinnapea Taavi Aas sõnas, et projekti algusest peale on tallinlaste mõtteid võetud võimaluse korral arvesse ja muudatusi on juba ka tehtud, kuid kõiki osapooli rahuldada pole paraku võimalik. «Kahtlemata vaatab igaüks meist Reidi teed just enda soove ja vajadusi arvestavalt, kuid niivõrd suur projekt on kompromiss, millest piritalaste mõtted moodustavad olulise osa,» kinnitas Aas.

Reidi tee maksumuseks kujuneks rohkem kui 30 miljonit eurot, millest 85 protsenti rahastataks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaudu. Kokku rajatakse 1,7 kilomeetrit uut teed ja rekonstrueeritakse 1,05 kilomeetrit Tallinna–Narva maanteed. Lisaks rajataks 2,3 kilomeetrit kergliiklusteid ning rannapromenaad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles