Õpilasliit: koolidevahelises võitluses jäävad kannatajaks õpilased

Alo Raun, 
Raul Sulbi, 
:

Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) juhatuse esimehe Edgar Rootalu sõnul tekitab Tallinna linna pakutav kord, mille järgi muutuvad kõik pealinna koolid kindla teeninduspiirkonnata koolideks, piltlikult turu, kus parimad jäävad ellu ja selles koolidevahelises võitluses jäävad peamiseks kannatajaks õpilased.

«Erinevate reformide kavandamisel tuleks alati meeles pidada, kuidas see inimesi mõjutab ja õpilaste jaoks rakenduma hakkab,» ütles Rootalu Postimees.ee’le.

«Suuremat rõhku tuleks panna koolide õpetamise taseme ühtlustamisele ja igas koolis innustava ja turvalise õpikeskkonna loomisele ning motiveeritud õpetajate olemasolule,» rõhutas õpilasjuht.

«Jääb arusaamatuks,  mis senisel korral viga on – igal õpilasel on kindel kool, kuhu ta saab kodulähedaselt. Lisaks valikuliselt võib proovida ka teistesse, mis on erandid,» sõnas Rootalu.

«Kui valida alternatiivide vahel, kus ühe puhul on kõigile koolidele linn üheks suureks teeninduspiirkonnaks või teise puhul, kus igal koolil on kindel naabruskond teenindusalaks ja on mõned koolid, mille teenindada on kogu linn, siis viimane on täna hariduse kvaliteedi ühtluse ja koolide hakkamasaamise seisukohalt mõistlikum,» leidis Rootalu.

«Linnavalitsuses arutava korra juures võib näiteks tuua seda, et mis siis saab, kui Mustamäel elav laps pääseb ainult Lasnamäele gümnaasiumisse. Tekib ebanormaalne olukord,» toonitas EÕELi esimees.

Kavandatav muutus kaotaks koolide teeninduspiirkonnad

Tallinna linnavalitsuses koostatakse määrust, mille järgi muutuvad kõik pealinna koolid kindla teeninduspiirkonnata koolideks, kuid esialgu on lahtine, mis saab praegu seaduses olevast nõudest, et laps peab saama lähimasse elukohajärgsesse kooli.

Kui kõne all olev määrus kehtima hakkab, saaksid sügisest näiteks kahte hea mainega, kuid piirkondlikku kesklinna kooli, 21. kooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumisse (GAG), õppima asuda ka need lapsed, kes sissekirjutuse järgi ei ela kesklinnas. Piisab vaid sellest, et laps elab Tallinnas.

Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete nõuniku Asso Ladva sõnul tekitab määruse eelnõus küsimust olukord, kus näiteks ühte väiksesse kooli soovib õppima asuda 600 õpilast. «Lapsevanemad võivad seejuures öelda, et see on nende elukohajärgne kool, ja kool peab kõik õpilased vastu võtma,» rääkis ta ja lisas, et see võib kaasa tuua palju kohtuvaidlusi.



Olukorra lahendaks Ladva sõnul see, kui lapsel oleks linna poolt kindel kool oma elukoha lähedal, kuhu ta saab õppima minna ilma tingimusteta.

Praegu on pealinnas 15 ülelinnalise vastuvõtuga ehk niinimetatud piirkonnata kooli, neist tuntumad on reaalkool, inglise kolledž ja prantsuse lütseum.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadõpilasliitteeninduspiirkondTallinnkooleliitkooledgar rootalu
Samal teemal
Sisuturundus
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Viimased uudised
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
UudisedKõik
LiiklusKõik
Vaba aegKõik
TrennKõik
SöögikohtKõik
Galeriid
POSTIMEES.eeKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisemate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE