Otseülekanne: Vabaduse väljakul süüdatakse märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks küünlad
Allikas: Postimees
Lisatud galerii!

Video: Vabaduse väljakul süüdatakse märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks küünlad4

Uwe Gnadenteich
Uwe Gnadenteich, reporter

Märtsiküüditamise mälestuspäeva peetakse sel aastal 25. märtsil Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba jalamil. Tänavu möödub märtsiküüditamisest 67 aastat.

Vaata 360kraadi pilti küünaldemeres Vabaduse väljakult:

Post from RICOH THETA. - Spherical Image - RICOH THETA

Kell 12 alanud tseremoonial esinevad sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.

Vabadussõja võidusamba jalamile asetas pärja Eesti rahva nimel justiitsminister. Lisaks asetasid pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus ja Eesti Memento Liit. Pärast ametliku osa lõppu said ka ülejäänud soovijad pärjad asetada.

Kell 13 toimus märtsiküüditamise ohvritele pärgade asetamise tseremoonia Jüriöö pargis. Tallinna linna nimel asetasid pärja Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva ja linnaosa vanema asetäitja Jaanus Riibe.

Kell 18 süüdatakse Vabaduse platsil märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks küünlad ning saab näha projektsiooni kõigi 32 000 inimese nimega, keda märtsiküüditamine otseselt puudutas - sealhulgas need, kes vangistati, kes põgenesid või olid sunnitud end varjama ning need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid.

Ligi kolm tundi kestev nimede projektsioon annab ka noorematele põlvkondadele edasi toimunu mastaapsuse: kui palju neid inimesi, kelle tavapärane elu purunes, tegelikult oli - ja seda vaid 1949. aasta märtsis, arvestamata kõiki teisi toimunud deporteerimisi. Toimunust antakse lühiülevaade kuues erinevas keeles.

Postimees teeb Vabaduse väljakult ka otseülekande.

Okupatsioonide Muuseumis toimub kell 16.30 märtsiküüditamise mälestamisele pühendatud mõttekoda, kus otsitakse vastust küsimusele, kas ja kuidas peaksid küüditamist mäletama nooremad põlvkonnad.

Rahvarinde Muuseumis avatakse täna näitus „Meie tavad ja kombed Siberimaal“. Näitus sündis muuseumi ja Murtud Rukkilille Ühingu koostöös. Väljapanek toob koletu statistika, vangilaagrite olemuse ja läbielatud raskuste kõrval esile väljasaadetute igapäevaelu, rõõmud ja mured, tavad ja kombed kaugel maal.

Näitus tugineb mälestustele ja kätkeb erinevaid teemasid - eluase, tähtpäevad, puhtus, kool, töö, toit, suhted jne. Kõigile küüditatutele ja represseeritutele pühendatud näitus jääb Rahvarinde Muuseumi 14. augustini. Rahvarinde Muuseum asub Vabaduse väljaku ääres ja on avatud K-P 10-17.

25. märtsil 1949. aastal küüditati Nõukogude Liidu võimude poolt Siberisse rohkem kui 22 000 eestlast. Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki. Kogu Baltikumist deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku ligi 95 000 inimest.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadjustiitsministerküüditamineküünladmementopärjad
Samal teemal
Sisuturundus
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Viimased uudised
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
UudisedKõik
LiiklusKõik
Vaba aegKõik
Galeriid
PostimeesKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE