Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tallinn koonerdab vaegkuuljate arvelt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Riina Põdersoni sõnul peaks ühele inimesele piisama 26–30 tõlketunnist aastas. | FOTO: Mihkel Maripuu

Kui Tartus või Pärnus saavad kurdid igapäevaeluks vajalikku viipetõlgi teenust linna toel nii palju kui vaja, siis Tallinn maksab ühe kurdi eest vaid kümme tundi aastas.



«Viipekeele tõlgid on muutunud kurtidele ja seda teenust kasutavatele vaegkuuljatele raskesti kättesaadavaks, kuna tõlketeenuste maht on kahandatud väga väikeseks,» kurtis Tallinna Heleni kooli toimetulekuklassi õpetaja Riina Põderson.

Hiliskurdistunud naise sõnul kasutavad kurdid ja vaegkuuljad viipekeele tõlke enim arsti juures käies ja muudel isiklikel asjaajamistel. Ent paljudel Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu (THKÜ) liikmetel saanud juba novembris linna ette antud kümnetunnine piirmäär täis.

«Arst võib ju kirjutada oma jutu paberile üles ja kurt võib ka paberil vastata, aga kas kurt saab sel juhul sada protsenti tagasisidet arstilt?» arutles Põderson. «Kõike ju arst paberile kirjutada ei jõua ning teised patsiendid ootavad ka ukse taga arsti vastuvõttu.»
Pealegi jooksevad tõlgitunnid isegi kabineti ukse taga oodates.

Ülivajalik teenus

Põderson märkis, et asjaajamistel, kus ametnik on lähedal, eeldatakse, et kurt peaks hakkama saama suult lugemisega, aga kõik inimesed ei suuda rääkida enam avatud suuga ja kurtidegi suult lugemise tase on erinev.

«Mina kui hiliskurdistunu loen suult väga halvasti,» tunnistas ta. «Muude asjaajamistega on lood samamoodi. Teatrihuvilised käiksid kindlasti rohkem teatris, kui teenus oleks kättesaadavam ja mõned teatrid tõlkide suhtes tolerantsemad.»

Teenus on vaegkuuljatele vajalik ka näiteks koolitustel, ülikooliloengutel, autokoolides ja turismireisidel.

Etteantud kümnest tunnist, mis ei tohi kõigi poole tuhande pealinna kurdi peale ületada kokku 960 tundi, selleks ei piisa. Mullu oli inimese kohta piirmäär 16 tundi ning näiteks veel 2006. aastal ostis Tallinn teenust kokku 2600 tundi.

«Mul on tõlgitunnid ära kasutatud. Peaksin ilma tõlgita hakkama saama näiteks psühholoogi juures. Kas kujutate endale ette tunniajalist kirjavahetust hingearstiga?» rääkis Põderson. «Samuti oleksin tahtnud osa võtta ühest täienduskoolitusest, mis nüüd kahjuks ära jääb, sest kaheksatunnist tõlketasu ma maksta ei suudaks.»
Suulise olmetõlke tund maksab eraisikule 540 krooni.

Omavalitsuse pädevuses

Palju väiksemates omavalitsustes Tartus ja Pärnus kurtidele piiranguid ei seata.
Tartu eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistuse juhataja Indrek Sooniste rääkis, et neil on teenuste mahud väga erinevad, 0,5–40 tunnini inimese kohta. Kokku on praegu teenuse nimekirjas 149 inimest.

«Pärnus ei ole kehtestatud kindlat tundide arvu inimese kohta,» kinnitas ka Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo. «Teenust saanute hulgas on inimesi, kellele on seda käesoleval aastal osutatud 55 tundi, ja on inimesi, kes on tõlketeenust saanud ühe tunni.»

Tänavu on teenust osutatud 80 inimesele.

Nii pöördus THKÜ Harju maavalitsuse poole. Maavanem Ülle Rajasalu nõustus, et Tallinna pakutav teenus kurtide vajadusi ei rahulda, kuid lisas, et selle määramine kuulub omavalitsuse pädevusse.

Kuna ühingusse kuuluvad kurdid leidsid, et Tallinn neid puude tõttu diskrimineerib, esitasid nad avalduse ka õiguskantsler Indrek Tederile. Avaldus jäeti menetlusse võtmata taas kord põhjendusel, et see sõltub linna eelarvest ja poliitilistest otsustest.

Pealinn tulevaks aastaks aga eelarvet selle rea pealt ei suurendanud.

«Tegu pole näiteks muulastega, kes ei viitsi riigikeelt ära õppida ja jäävad vigase riigikeelega asjaajamistel jänni, vaid tegu on inimestega, kes ei suuda puudest tingituna kuulda,» märkis Põderson.

Kommentaar

Merike Martinson
Tallinna abilinnapea

Tundide maht on vähenenud seoses uue teenuse osutaja Viipekeeletõlkide OÜ turule tulemisega. 2008. aastal osutasid samad tõlgid teenust 200 krooni tund. Koondunud Viipekeeletõlkide OÜ alla, kehtestati hinnaks 460 krooni tund, olles monopoolses seisundis. Linn oli sundseisus sellise hinnaga teenuse ostmisel. Teine põhjus, miks tundide maht veelgi vähenes, oli seoses käibemaksu lisandumisega teenusele.

Tundide piirmäära kehtestamise ettepaneku tegi Eesti Kurtide Liit, et teenus oleks soovijatele kättesaadav, et teenuse mahtu ei tarbiks ainult ühed ja samad inimesed. Inimesel, kellel on tundide maht täis, on õigus saada lisatunde linna tasutavate tundide arvelt, kui ta esitab vastava taotluse komisjonile. Siiani oleme kõik taotlused rahuldanud, sest teenuse mahtu on jätkunud.

Tagasi üles