Tallinna ombudsmani poole on pöördutud ligi 1200 korda (2)

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavolikogu.
Tallinna linnavolikogu. Foto: Sander Ilvest

Tallinna ombudsmani institutsiooni loomisest saadik on inimesed esitanud ombudsmanile kokku ligi 1200 pöördumist.

Tallinna ombudsman Jüri Kaljuvee rääkis Tallinna linnavolikogus peetud ettekandes, et 2015. aastal on ombudsmani poole pöördutud ligi 300 korral, sealjuures kirjalikult 160 korral ja suuliselt 120 korral. Ombudsmani büroo tegevuse alustamisest 2012. aasta juunis on ombudsmani poole pöördutud kokku ligi 1200 korral.

«2015. aastal saadeti välja 96 kirja, sealhulgas 42 selgitustaotlust ja märgukirja Tallinna linnavalitsuse ametiasutuste ja/või ametiisikute tegevuses ilmnenud puuduste ja vajakajäämiste kohta. Kogu tegutsemisperioodi vältel on välja saadetud üle kahesaja selgitustaotluse ja märgukirja,» rääkis Kaljuvee. «Seejuures on märkimisväärne, et 2015. aastal on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud kodanike pöördumiste menetlemisel  ilmnenud puuduste ja vajakajäämiste arv.»

Ombudsman tõi välja, et tema poole suuliselt pöördunud isikutest oli ca 70 protsenti  60-aastased või vanemad inimesed, mis näitab, et enamus oma probleemide lahendamiseks abi soovinutest on eakad inimesed. Telefoni teel pöördutakse ombudsmani poole ca 4-6 korral nädalas. Neid pöördumisi pole isikuliselt registreeritud, sest isiku tuvastamine pole telefonikõne puhul võimalik.

«Kogu pöördumiste ampluaa on olnud üsna lai. Kaebustest naaberkorteri elaniku ja korteriühistute juhatuste peale kuni kaebuseni Riigikohtu lahendite peale. Tallinna ombudsmani pädevusse mittekuuluvates küsimustes on pöördujatele selgitatud, millistest õigusaktidest tuleks lähtuda, ning kuhu ja kelle poole pöörduda. Pöördumiste menetlemisel on ilmnenud, et pöördumiste sagedasemad põhjused on vastamise tähtaegadest mittekinnipidamine, ebakonkreetsused haldusdokumentides, linnavalitsuse ametnike poolt antava  informatsiooni ebapiisavus ja ebamäärasus ning ekslikkus,» selgitas ombudsman linnavolinikele.

«Küllaltki tihti on piisanud sellest, et ombudsmani poole pöördujale on selgitatud milliste õigusaktidega on reguleeritud  pöördumise põhjuseks olnud probleem ja millisesse asutusse tuleks tal pöörduda. Paljudel juhtudel on pöörduja saanud Tallinna ombudsmani sekkumise tagajärjel ka konkreetset ja tema jaoks olulist abi,» tõi Kaljuvee välja.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles