Algab Lääne-Harjumaa suurühinemise rahvaküsitlus

Valimiskast Foto: Marko Saarm / Sakala

Kernu valla, Nissi valla, Saue linna ja Saue valla ühinemisprotsess on jõudnud faasi, kus oma arvamuse saavad välja öelda elanikud.

Tänasest kuni pühapäevani kestab rahvaküsitlus, kus  kõik vähemat 16-aastased piirkonna elanikud saavad teada anda, kas nad toetavad ühinemist ning missugust nime nad võimalikul uuel koduomavalitsusel näha tahaksid.

Hääletusvõimalus on ligikaudu 16 000 inimesel – see on samapalju kui näiteks Rakvere linnas täna elanikke.

Rahvaküsitlusel saab osaleda nii internetis kui ka piirkonna küsitluspunktides. Elektrooniline hääletus kestab 5 päeva – esmaspäevast reedeni ning lingi hääletuskeskkonda leiab oma elukohajärgse omavalitsuse interneti kodulehelt või ühinemisläbirääkimiste kodulehelt www.laaneharjuvald.ee Küsitluspunktid, kus saab sedeliga hääletada, töötavad kolmel päeval – 29. veebruaril ja 1. märtsil on eelhääletamine ja pühapäeval 6. märtsil on põhihääletuspäev.

Küsitluse käigus saavad elanikud anda hääle ühinemise poolt või vastu ning märkida, kas nende arvates sobiks uue valla nimeks Lääne-Harju vald või Saue vald.

Sündimas on Eesti rahvarohkeim vald

2014. aastal alanud läbirääkimiste tulemustena on moodustumas ligi 21 000 elanikuga vald, mis oleks Eestis rahvaarvult kuues omavalitsus. Läbirääkimiste käigus on muuhulgas kokku lepitud, et ühisomavalitsuse keskus hakkaks asuma Saue linnas, kuid haldus- ja teenuskeskuste kaudu saavad omavalitsuse teenused kättesaadavaks ka Laagris, Ääsmäel, Haibas, Laitses, Riisiperes ja Turbas.

Samuti on kokku lepitud, et uues vallas soovitakse näha kahte elujõulist gümnaasiumi – riigigümnaasiumi Laagris ja munitsipaalgümnaasiumi Sauel. Paika on pandud kõige tähtsamad investeeringuobjektid ja üksmeelele jõutud selles, elanikele täna kättesaadavad sotsiaaltoetused tuleb uues vallas ühtlustada kõrgeima taseme järgi.

Rahvaküsitluse esialgsed tulemused selguvad juba 7. märtsil ja veel märtsikuu jooksul on plaanis Kernu valla, Nissi valla, Saue linna ja Saue valla volikogudel otsustada, kas toetada ühinemisotsust või mitte.

Rahvaküsitluste tulemuste arvesse võtmine ei ole selle otsuse langetamisel rahvaesindajatele küll kohustuslik, kuid võib eeldada, et vähegi arvestatava osalusaktiivsuse korral avaldab rahva arvamuse väljendumine otsustajatele olulist mõju. Seepärast loodavad läbirääkijad, et osavõtt ühinemisküsitlusest kujuneb aktiivseks.

Juhul, kui ühinemisplaan sel kevadel volikogudes heaks kiidetakse, siis hakkaks uus omavalitsus reaalselt toimima peale 2017. aasta oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi.

Tõenäoliselt ei jää see küsitlus Eestis tänavu viimaseks – riikliku omavalitsusreformi kava tulemusena on üle riigi käimas 56 ühinemisläbirääkimiste protsessi.