Sel nädalal Tallinna abilinnapea Yana Toomi juures toimunud laiapõhjalisel arutelul vaeti uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) tulenevalt esimeste klasside komplekteerimise võimalikke variante pealinnas.
Tallinn arutab esimeste klasside komplekteerimise võimalikke variante
17. detsember 2010, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelul jäi kõlama neli erinevat ja peamist seisukohta, millest osalenute arvates tuleks määruse koostamisel arvestada, vahendas Raepress. Nii pakuti ühe võimaliku variandina välja, et kõikidesse koolidesse määratakse õpilasi arvestades vanemate soove ja kriteeriume (kodulähedust, sama pere teisi lapsi jne.).
Teise variandina võiksid kõik koolid teha katseid kuni 1. märtsini – lastele, kes kooli sisse ei pääse, määratakse alates 15. märtsist elukohta arvestades kool. Kolmanda ettepanekuna jäi kõlama, et koolid jaotatakse elukohalävega ja -läveta koolideks.
Neljas variant on kui kõikide eelnevate kompromiss: klassid jaotatakse elukohalävega ja elukohaläveta klassideks, juhul kui koolid seda soovivad (näiteks Jakob Westholmi Gümnaasiumis oleks üks muusikaklass ja teised kaks klassi oleksid elukohalävega, üks inglise keele eriklass Tallinna Humanitaargümnaasiumis, lisaks üks piirkonnaklass jne).
Toom tõdes, et linn on keerulise ja raske olukorra ees, ent tulenevalt suvel riigikogus vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele tuleb linnal vastav määrus välja töötada. «Linn on võtnud seisukoha ja seadnud eesmärgiks, et tuleb leida kompromisslahendus, millega oleksid rahul kõik osapooled,» kinnitas Toom.
«Selleks oleme korraldanud kohtumisi ja arutelusid, et kuulata ära kõikide osapoolte seisukohad, arvamused, erinevad variandid, kaalunud eri variantide tugevaid ja nõrku külgi – ning alles seejärel saame asuda määrust kirjutama. Ent kindlasti Tallinn järgib põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevat kohustust ning loodetavasti valmib määrus juba talvel, et lapsevanematel jääks ka piisavalt aega uue korraga tutvumiseks ja valikute tegemiseks,» lausus abilinnapea.
Kõnealune määrus peab PGS-st lähtuvalt jõustuma hiljemalt 31. märtsil 2011. aastal. Arutelul osalesid riigikogu liige ja endine haridusminister Mailis Reps, riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta, Tallinna Haridusameti esindajad ning 16 pealinna kooli direktorit. 19. novembril toimunud kohtumisel olid aga esindatud peaaegu kõik pealinna koolid.
Näiteks Tallinna Ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveri sõnul pooldab nende kool varianti, kus teatud aja jooksul on kõigil koolidel võimalus korraldada konkursse esimeste klasside komplekteerimiseks vanemate avalduste alusel.
«Konkursside toimumise aeg ja tulemuste väljakuulutamise aeg võiks olla määrusega määratletud. Selleks, et säästa lapsi paljude katsetuste läbiväntsutamisest, oleks mõistlik, kui katsed teatud koolidesse toimuksid kindlatel päevadel. Kesklinnas võiks esimesed katsed toimuda Inglise kolledžis, Prantsuse lütseumis ja Tallinna reaalkoolis ühel päeval ja pärast nende tulemuste selgumist ülejäänud koolides samuti üheaegselt,» selgitas Pever.
Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur märkis aga, et kõik plaanid, mis võrdsustavad hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti linnas tervikuna, on alati positiivsed – seega tuleks ühtsetel alustel vältida koolide kihistumist eliit- või magalakoolideks. Eestis tervikuna peab kodanik saama hea hariduse olenemata oma elukohast või muust eripärast.
«Palju räägitakse laste andekustest keelte-, kunsti- või reaalteaduste alal, kuid kõik me teame, et hea koduse kasvatusega lapsi on kerge arendada nii keelte kui kunsti suunas. Lastevanemate tung eliitkoolidesse ei tulene soovist arendada oma last mingis kindlas andekuses, vaid soovist hoiduda elukoha järgse kooli kehva koduse kasvatusega kaasõpilaste eest. Heasse seltskonda pääsenud ei taha oma privileegidest loobuda, kuid hariduse kui terviku seisukohast ei tohi lubada teise, ehk negatiivse äärmuse tekkimist linna äärepiirkondadesse. Eraettevõtluses on normaalne, et kliendid valivad endale sobivate kaubamärkide vahel ja edukamate kaubamärkide esindajad saavad kliente valida, kuid munitsipaalhariduses peaks olema siiski oluliselt konkreetsemad reeglid riiklikult kehtestatud koolikohustuse täitmiseks,» täpsustas Piibur.
«Õpilaste jaotuspoliitika kodule lähimate koolide põhimõtte järgselt leevendab koolide vahelist konkurentsi ja loob eeldused heaks omavaheliseks koostööks kõikide Tallinna õppeasutuste vahel,» lisas ta.
Tallinna Õismäe vene lütseumi direktori Rita Juhansoni sõnul on nemad aga kindlal veendumusel, et esimesse klassi vastuvõtu aluseks peab saama vanemate valik. «Kui vanemate avaldusi on laekunud enam kui esimeses klassis õppekohti, siis võiks koolil olla õigus teha vestlus ja kirjalik töö,» sõnas Juhanson.
Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma ja hoolekogu liikme Madis Pätsi kinnitusel nõustub nii nende kool kui hoolekogu Tallinna haridusjuhtide möödunud aasta 29. novembril Postimehes avaldatud artikli seisukohtadega, et Tallinn ei tohiks toetada ideed muuta õpilased sunnismaiseks ja et elukoht määraks ära lapse koolivaliku.
«Aasta tagasi avaldatud seisukohtade kohaselt ühe kindla kooli määramine igale lapsele tooks kaasa ka hulgaliselt praktilisi probleeme, mida on raske lahendada. Oleme seisukohal, et elukohajärgse kooli määramisega tuleks välistada olukord, kus vanemad on sunnitud oma koolivalikute tõttu muutma Tallinna piires oma elukohta või kasutama fiktiivset sissekirjutamist,» selgitavad Reaalkooli direktor ja hoolekogu liige.
«Seoses elukohajärgse kooli määramisega ei tohi kitsendada vanemate valikuvõimalusi oma laste põhiharidusega seotud küsimuses. Eeltoodud põhimõtetega vastuolus olevaid arenguid ei saa pidada nüüdisaegses ja demokraatlikus ühiskonnas mõistlikuks ega ka vajalikuks.»
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest lähtuvalt tuleb kohalikul omavalitsusel kehtestada kord, mille alusel määratakse õpilastele elukohajärgne kool. Seaduse järgi tagab vald või linn koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.