Tallinna linnavalitsus võttis küll eelmisel nädalal vastu Pirita purjespordikeskuse ja selle lähiümbruse detailplaneeringu, kuid kohalikud elanikud võitlevad jätkuvalt sinna kortermajade ehitamise vastu.
Pirita elanikud sõdivad mereäärsete kortermajade vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirita Seltsi juhatuse liikme Lea Nilsoni sõnul on kohalik rahvas kõige rohkem vastu sellele, et detailplaneeringu järgi soovib arendaja ehk Pirita olümpiapurjespordikeskuse (TOP) omanik kogu mereäärse ala kortermaju täis ehitada.
«See on veel päris pehmelt öeldud, et me oleme eriarvamusel selle detailplaneeringu suhtes,» ütles Nilson. «Linn peaks ikka siiralt tulevikule mõtlema ning mitte lubama otse mere äärde kortermaju ehitada, sest see kaotab Pirita omapära.»
Pirita ilme kannatab
Nilsoni sõnul rikuks detailplaneering kunagi arhitekt Peep Jänese projekteeritud purjespordikeskuse terviklikku kontseptsiooni. Kuigi planeeringu menetlemise kaheksa aasta jooksul on ala ehitusmahtu tunduvalt vähendatud, ei kõlbavat armastatud mereäärse puhkeala täisehitamine kuhugi.
Räägitud on 600–700 elanikust, kes muudaksid Pirita tee niigi ülitiheda liikluse veelgi hullemaks. «Väikese kivi tahaks visata ka riigi kapsaaeda, kes selle ala 2002. aastal väga lihtsakäeliselt eraomanikule maha müüs,» lisas Nilson.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et Pirita TOPi maa-ala detailplaneering koosneb tegelikult kolmest osast: senise purjespordikeskuse renoveerimisest, kortermajade piirkonnast ning veekeskusest, mis ehitatakse pinnasega täidetavasse merealasse.
Planeering on kooskõlas mullu septembris kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringuga, kuhu tuleb ainsa asjana teha väike muudatus, sest ranna ehituskaitsevööd väheneb veekeskuse juures vee piirini ning merd hakatakse täitma.
Mänd mainis, et Pirita seltsid on TOPi detailplaneeringu vastu protesteerinud kogu kaheksa-aastase menetlusaja jooksul, kuid linnaosa üldplaneeringu tegemisel on seltsidega seda teemat ka mitu korda arutatud. Pirita linnaosa halduskogu kiitis TOPi planeeringu heaks juba 2008. aasta jaanuaris.
Vastuvõetud detailplaneeringu avalik arutelu on tõenäoliselt jaanuari lõpus.
Korterihuvilisi juba on
Mänd ütles, et ehituskaitsevööndi vähendamise ja vette ehitamise osas peab linn veel keskkonnaministeeriumilt loa saama, kuid seda ei saanud teha enne, kui detailplaneering on vastu võetud. Samas tagab planeering, et kallasrada jääb alles ning see moodustab osa Tallinna rannapromenaadist.
Pirita TOPi detailplaneeringu koostanud R-Konsulti peaarhitekt Irina Raud mainis, et Pirita praegused elanikud ei taha millegipärast uusi kaaskodanikke vastu võtta. Samas on temalt juba küsitud, millal saab mereäärsetesse kortermajadesse eluasemeid ostma hakata.
Pealegi näeb linnaosa üldplaneering sinna uusi kuni kolmekorruselisi elamuid ette, nii et vastuolu ei ole. «Detailplaneeringuga on sinna ette nähtud lai rannapromenaad, kergliiklusteed ja rohealad, seega säilib Piritale iseloomulik miljöö,» kinnitas Raud.
«Praegu on ikkagi tegemist eramaaga ning kui linlased tahavad sinna midagi muud, siis peaks linn raha kokku panema ja kinnistu ära ostma, aga sel juhul on ju tegemist meie kõigi rahaga.»