Mustamäel Tammsaare tee 129 kortermajas algas eile kogu maja soojatorustiku ja radiaatorite vahetus. Mõne majaelaniku väitel ei ole niisugune ettevõtmine külmal ajal sugugi mõistlik, enamik jälle on tööde ajastusega päri.
Talvine radiaatorivahetus ajas majarahva tülli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suures, 90 korteriga viiekorruselises elamus on lahti läinud väike sõda, kuna korteriühistu juhatus ja osa elanikke tahtis igal juhul maja soojatorustiku talvel välja vahetada, teiste elanike sõnul on aga kogu töödele eelnev tegevus käinud väga kummaliselt ning nad ei tea, miks juhatus niivõrd kiirustab.
Tänavu 14. juunil pidas korteriühistu üldkoosoleku, kus pandi lõplikult paika, et küttesüsteemi uuendamine tuleb ära teha. Renoveerimistööde kohta oli eelnevalt koostatud küsitlusleht, millele vastates lõviosa elanikest remondi heaks kiitis.
Majas moodustatud tugirühma liikmed Jaan Tammet, Härda Kurtna ja Peeter Messing ütlesid aga, et allkirju küsitluslehele lausa pressiti elanikelt välja ning isegi ähvardati neil soojus üldse välja lülitada. Rühma liikmed on ka seisukohal, et ei ole mõistlik hakata külma ilmaga ning vahetult enne jõule maja küttesüsteemi välja vahetama. Nemad ei kavatse remondimehi oma korterisse lasta.
Samal üldkoosolekul korteriühistu revisjonikomisjoni liikmeks valitud Messing kinnitas, et küttesüsteemi renoveerijaks valis juhatus firma Vekont Ehitus, kuid teiste pakkujate kohta ei esitatud elanikele mingeid andmeid.
Üldkoosolekul kinnitas juhatus, et soojatorustiku vahetus läheb maksma rohkem kui 800 000 krooni ning seetõttu peavad elanikud viie kuu jooksul maksma remondifondi täiendavalt 6,6 krooni ruutmeetrilt. Enamik oli sellega ka nõus, Messing ja tema mõttekaaslased aga mitte.
Korteriühistu juhatuse liige Pjotr Malinin ütles, et Messingu jutt ei vasta tõele. Üldkoosolekutel olla inimestele tutvustatud Vekont Ehituse pakkumist ning räägitud ka teistest. Iga korteri ukse taga käidi aga sellepärast, et küsida, kes tahab oma korterisse uusi radiaatoreid. Mingit ähvardamist ei ole olnud. Võrreldes kahe teise pakkumisega oli Vekont Ehituse oma oluliselt parem, väitis Malinin.
Malinini sõnul on maja küttesüsteemi uuendamisest olnud juttu juba kaks aastat ning nüüd tuleb see ära teha, sest Vekont Ehitus oli tööde maksumust rohkem kui 250 000 krooni alla lasknud, uuel aastal hinnad aga kindlasti tõusevad. Remondil hoiab silma peal ehitusjärelevalve.
Malinin näitas, et maha võetud ja koridoris seisvad vanad torud on tugevalt ummistunud ning seetõttu paljud radiaatorid ei soojenenud enam korralikult. Torustiku vahetamisega taheti alustada juba augustis, kuid Messing pöördus korteriühistu vastu kohtusse ning asjaajamine takerdus. Septembriks oli aga juba 45 korteriomanikku pöördunud juhatuse poole küsimusega, miks ei ole töödega veel pihta hakatud.
Messing pöördus enda sõnul Harju maakohtusse selleks, et tühistataks korteriühistu juhatuse otsused, mis puudutasid käesoleva aasta majandusaasta aruande kinnitamist, reservfondi moodustamist ning küttesüsteemi renoveerimist. Tema väitel ei tea paljud majaelanikud, kuidas juhatus soojatorude väljavahetamist korraldab.
17. novembril peetud kohtuistungil püüdis kohtunik osapooli küll lepitada, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Seetõttu teebki kohus oma otsuse 28. detsembril.
Malinin kinnitas, et majaelanikel ei ole mingit põhjust karta külma kätte jäämist. Nimelt käib töö nii, et remondimehed keeravad hommikul korteri ühes püstikus soojuse kinni, vahetavad torud ja radiaatorid välja ning lülitavad sooja tööpäeva lõpus jälle sisse. Järgmisel päeval jätkub töö korteri teises küljes oleva püstiku kallal. Jõulupühade ajal tehakse torustikuvahetuses paus.