Tallinna Ülikool (TLÜ) valib veebruaris endale uue rektori, kelleks saab kas seni ülikooli juhtinud Tiit Land või teise kandidaadina üles seatud inimgeograafia professor Hannes Palang.
TLÜ rektoriks kandideerivad Tiit Land ja Hannes Palang
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
8. jaanuar 2016, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurss rektori leidmiseks kuulutati välja novembri alguses ning kandidaate võisid esitada akadeemilise üksuse nõukogu, vähemalt veerand senati liikmetest ühiselt, ametisolev rektor ja vähemalt kaheksa kuratooriumi liiget ühiselt.
Esmaspäeva õhtupoolikul kukkus kell kandidaatide ülesseadmiseks, misjärel sai teatavaks, et tähtsale ametikohale esitati kokku kaks kandidaati. Kandidaatidel oli aega kirjaliku nõusoleku andmiseks tänaseni.
Hannes Palang: otsus kandideerida ei tulnud kergelt
Täna keskpäeval sai selgeks, et TLÜ rektoriks kandideerivad senine rektor Tiit Land ja inimgeograafia professor Hannes Palang. Viimase kandidatuuri seadis üles humanitaarteaduste instituudi nõukogu ning kandideerimisele «jah»-sõna andmine ei tulnud kandidaadile endale, Hannes Palangule sugugi kergelt.
«Ausalt öeldes oli see suhteliselt raske otsus, sest minu senine teadustöö ja senised huvid on alles. Aga jõudsime sellisele järeldusele, et ilmselt on minust selle koha peal rohkem kasu,» ütles ta Postimehele.
Palang tunnustas ka oma vastaskandidaati. «Tiit (senine rektor Tiit Land – toim.) on väga suure töö ära teinud – reform on ära tehtud ja laev on uuele kursile käänatud. Nüüd tuleb vaadata, kas see suund, mis võetud sai, on nüüd päris õige või tuleb seda natukene mingis suunas veel korrigeerida,» leidis ta. Kuna Palang ise ei ole kaks aastat ülikooli tippjuhtimises sees olnud, loodab ta, et ehk on tema pilk sellevõrra värskem.
Kas Landi kogemus rektorina võib valimiskogu jaoks otsustamisel rolli mängida, ei osanud Palang aga hinnata. «Aga tal on kindlasti eelised – tal on sisevaade sellesse, mis ülikoolis toimub. Minu vaade on natuke teise koha peal,» ütles ta.
Palangu sõnul on täna veel keeruline rääkida sellest, mida ta tahaks rektoriks saades kindlasti ära teha. Ülikoolis on äsja startinud hulganisti protsesse, mille mõjugi on täna veel vara hinnata, põhjendas ta.
«Väga tõsiselt tuleb analüüsida seda seisu, mis on. Siin oleme me Tiiduga võrdsed, sest ka temal ei ole selget pilti sellest, kuidas see asi tegelikult toimib. Tal võib olla pilt sellest, kuidas ta tahtis, et asi toimiks, aga kuidas see tegelikult välja nägema hakkab, selgub selle kevade jooksul,» rääkis vastne rektorikandidaat.
Tiit Land tahab alustatut lõpuni viia
Tiit Landi esitasid rektorikandidaadiks nii loodus- ja terviseteaduste instituudi nõukogu kui ka ühiskonnateaduste instituudi nõukogu. Kui Palangule tuli otsus pigem raskelt, siis Land tunnistas, et tema pikalt ei mõelnud.
«Minu jaoks ei tulnud otsus raskelt, sest ma olen ka varem öelnud, et tööd, mis on algatatud, on alles kolmandiku peal. Ma tunnen, et mul on moraalne kohustus sellega edasi minna,» sõnas ta.
Land usub, et tema eelis võiks olla kogemus ülikooli juhtimisel. Samuti toob ta enda tugevusena välja valmisoleku meeskonnatööks. «Ma olen meeskonnamängija ja minu jaoks on meeskond väga oluline. On erinevaid juhte, autoritaarsed ja mitteautoritaarsed juhid, ja mina usun, et targad otsused sünnivad üheskoos mõelduna.»
2011. aastal TLÜ rektoriks valitud Land meenutas, et kui ta viis aastat tagasi alustas, oli taustsüsteem täiesti erinev võrreldes sellega, mis on täna. «Siis oli minu valimisplatvormi osa, et kindlasti mitte alustada uue struktuurireformiga, sest reform oli juba toimunud. Aga tol ajal ei teadnud ju keegi, et vähem kui pool aastat hiljem algab kõrgharidusreform,» rääkis ta.
Landi hinnangul on vahepealse aja jooksul muutunud väliskeskkond ja ka üliõpilaste arv on languses. Mida ta seekord rektoriks valituks osutumisel teisiti teeks, sõltub seega suuresti olukorrast.
Muutunud olukorra tõttu peab ta kõige olulisemaks juba tehtud muudatustega edasiminekut. Lisaks tõi ta oluliste küsimustena välja kõrghariduse teadusmaastiku ja ka arutelu selle üle, kas Tallinna Ülikoolil võiks oma seadus olla või muuta ülikooli seadust.
«Duelli» võitja selgub kuu aja pärast
Landi sõnul on tema ja Palangu profiilid küllaltki sarnased. «Me oleme ka head kolleegid ja saame omavahel hästi läbi,» ütles ta. Kumb kahest kandidaadist rektoriks valitakse, selgub 8. veebruaril, kui otsuse teeb valimiskogu, kuhu kuuluvad ülikooli senati liikmed, ülikooli juhtivteadurid ja ametikohale valitud professorid, kuratooriumi liikmed ning Üliõpilaskonna volikogu valitud üliõpilaste esindajad.
«Ma loodan, et võitlus saab olema akadeemiline ja kandidaadid on omavahel sõbralikud. Oluline on ikkagi see, et Tallinna Ülikool areneb edasi,» ütles Land. Ka Palang nõustus temaga.
«Duell ei ole selles mõttes õige sõna, et me ei võitle mingite isiklike hüvede nimel. Küsimus on selles, kuidas ülikool edaspidi iseendaga paremini hakkama saaks ja ka oma kohaga Eesti ühiskonnas,» vastas ta.
Uue rektori ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.
HANNES PALANG (sündinud 14. novembril 1968. aastal)
Töökohad
2014–... Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus, juhtivteadur (0,90)
01.09.2008–... Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Maastiku ja kultuuri keskus, professor (0,10)
01.01.2012–31.12.2012 Universität für Bodenkultur Wien, külalisprofessor
Haridustee
1995–1996 MSc keskkonnakorraldus 1996, Amsterdami Ülikool (EPCEM)
1994–1998 Tartu Ülikool geograafia doktorantuur; PhD Tartu Ülikoolist 1998. aastal
1993–1994 Tartu Ülikool geograafia magistrantuur
1987–1993 TÜ geograafia
TIIT LAND (sündinud 25. septembril 1964)
Töökohad
2011–... Tallinna Ülikool, rektor (1,00)
2007–2011 Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Loodusteaduste osakond, professor (1,00)
2006–2007 Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Loodusteaduste osakond, Keemia õppetool, professor (0,50)
Haridustee
1989. aastal lõpetas Tartu Ülikooli keemia erialal
1994. aastal kaitses Stockholmi Ülikoolis doktorikraadi neurokeemia ja neurotoksikoloogia erialal
1994–1999 töötas Ameerika Rahvuslikus Terviseinstituudis (National Institutes of Health) järeldoktori ja teadurina