Tüliõunaks saanud Kultuurikatla saatus võib selguda novembris

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuurikatla renoveerimine seisab, sest ehitajad ei jõua omavahel kokkuleppele, kes seal töid tegema hakkab.
Kultuurikatla renoveerimine seisab, sest ehitajad ei jõua omavahel kokkuleppele, kes seal töid tegema hakkab. Foto: Raigo Pajula

Tallinna vana elektrijaama renoveerimine Kultuurikatlaks seisab, sest riigihankes osalenud ehitusfirmad on hanke tulemused vaidlustanud ja kohtusse pöördunud. Mingi selgus võib saabuda 30. novembril.


«Me oleme väga mures Kultuurikatla renoveerimise pärast,» kinnitas Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo. «Paraku on aga nii, et kui riigihange on vaidlustatud, ei saa ehituse juures midagi edasi teha.»

Ehitajate kemplemine Kultuurikatla renoveerimistööde endale saamise pärast on kestnud juba mitu kuud. 16. augustil valis Tallinna kultuuriväärtuste amet renoveerijaks ja riigihanke võitjaks ühispakkumise teinud firmad Fund Ehitus ja Estconde-E.

Kaotajaks jäänud ja samuti ühispakkumise teinud Rand ja Tuulberg ning Astlanda Ehitus ei jäänud aga otsusega nõusse ja vaidlustasid selle rahandusministeeriumi juures tegutsevas vaidlustuskomisjonis. 17. septembril tuli komisjonilt vastus, et vaidlustus jääb rahuldamata.

Kaebajad sellega ei leppinud ja pöördusid Tallinna halduskohtu poole, nõudes kultuuriväärtuse ameti tehtud võiduotsuse tühistamist. Kohus rahuldaski 28. oktoobril Rand ja Tuulbergi kaebuse.
Niisuguse otsusega ei suutnud aga omakorda nõustuda Esconde-E, kes esitas apellatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus peaks otsuse tegema 30. novembril.

Rand ja Tuulberg ning Astlanda Ehitus vaidlustasid riigihanke tulemused seetõttu, et maksu- ja tolliametist saadud kahe ametliku tõendi järgi oli firmal Estconde-E pakkumise tegemise ajal maksuvõlg, mistõttu oleks ettevõte tulnud hankemenetlusest kõrvaldada.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti samuti maksu- ja tolliametilt saadud tõendi järgi ei olnud aga Estconde-E sel ajal riigile võlgu, mistõttu firmat ei kõrvaldatud menetlusest.

Rand ja Tuulberg ning Astlanda on seisukohal, et maksu- ja tolliameti töötaja on ilmselt eksinud, väljastades kultuuriväärtuste ametile Estconde-E võlgu mittenäitava tõendi või on tegemist maksuandmetega manipuleerimisega.

«Kui nii edasi läheb ja vaidlemine jätkub, saab Tallinna kultuuripealinna aeg enne otsa, kui me jõuame ehitamisega alustada,» märkis Kivilo. Ta lisas, et Tallinna eraldatud 42 miljonit krooni Kultuurikatla renoveerimiseks muidugi kaduma ei lähe, sest see kantakse järgmisesse aastasse edasi. Peale selle on ELi erinevate meetmete raames ehitustöödeks eraldatud veel ligi 52 miljonit krooni.

Kultuurikatla renoveerimine on kavandatud nelja aasta peale, kuid esialgse plaani järgi sooviti esimene osa siiski varakult valmis saada, et kultuuripealinna ettevõtmiste raames oleks võimalik sealseid ruume juba kasutada.

«Eks see plaan on meil ikka jätkuvalt,» mainis Kivilo. «Ainult see lükkub kogu aeg aina edasi. Augustis ja septembris lootsime, et märtsiks on midagi juba valmis, praegu ei julge enam mingeid tähtaegu välja pakkuda.»

Kivilo sõnul alustatakse Kultuurikatla ehitustöid kunagise elektrijaama suurte katelde saalist, kus saab ka osalise valmimise korral ajutiselt mingeid ettevõtmisi korraldada. Järgmises etapis peaksid valmima Eesti arhitektuurikeskuse ruumid.

Samal ajal on võimalik renoveerida estakaad, suitsukäigud ja korsten. Kõik tööd peaksid lõpule jõudma 2014. aastal. Kultuuripealinna programmi raames oli Kultuurikatlasse kavandatud umbes 15 suuremat projekti, kuid praeguses kurvas seisus see nimekiri enam ei kehti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles