Klandorf jääb lumekoristusega rahule, mupo hakkab majaomanikke hoiatama

Tallinna linnavalitsus ja kommunaalamet jäävad praeguste lumekoristustöödega linna sõiduteedel rahule, küll aga võib munitsipaalpolitsei amet hakata hoiatama majaomanikke, kes pole lumelabidaid veel kätte võtnud.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf leidis, et tänast olukorda Tallinna teedel võib hinnata rahuldavaks. «Muidugi täna hommikul oli nii tihe lumesadu, et väiksematele tänavatele ei olnud tehnika veel jõudnud, aga see on tavaliselt ka linnaosade vastutusalas. Ma ütleks suuremate teede ja kommunaalameti vastutusalasse jäävate kesklinna piirkondade kohta, et suurepärane,» rääkis Klandorf ja lisas: «Me saime asjaga hakkama.»

Ka liiklus sujus abilinnapea hinnangul rahuldavalt. «Loomulikult on see aeglasem kui suvel, sest ristmikud kipuvad ikkagi libedaks minema, autod hakkavad kohalt võtma. Ristmiku läbipääsetavus on väiksem, sest kiirused on väiksemad,» selgitas Klandorf.

Probleem on Klandorfi sõnul selles, et kuna väljas on ligikaudu 11 kraadi külma, siis ei saa enam eriti kasutada kloriide – need kipuvad jäätuma. Teedele peab hakkama panema sõelmeid. «Mäed ja tõusud me hoiame muidugi ikka vesimärjad, sealt peavad suured rekkad, näiteks Lauluväljaku juures sadamast tulevad rekkad sõitma üles ja kui selline seisma jääb, siis on jama palju,» lausus abilinnapea.

Abilinnapea sõnul on lahtine veel küsimus vanalinna parkimisega, kus parem ja vasak pool on märgitud vastavalt kellaajale. «Meil oli kokku lepitud, et 10. jaanuarini on kord vanaviisi, aga nüüd sadas juba nii palju lund, et kohati hakkasid autod segama lume koristamist. Nüüd lepime Vanalinna Seltsi ja transpordiametiga võib-olla kokku, et paneme ikkagi liiklusmärgid välja, et mis päeval ja mis kell koristatakse milliselt poolt lund.»

Kommunaalameti juhataja Ain Valdmann tõdes, et kõige tähtsam on praegu see, mida tehakse jalakäijate huvides, et bussipeatused ja ülekäigurajad oleksid lumest puhtad. «Need kergliiklusteed ja kõnniteed, mida linn ise puhastab, on kontrolli all, aga ega kõik majaomanikud ei ole veel tõsiselt labidat välja võtnud. Neid kohti on paraku küll, kus jalakäijal on juba natuke raske kõndida,» nentis ta.

Valdmann pidas eile aru mupo pealikuga, et nad käiksid majaomanikke hoiatamas. «Jutt ei ole veel sugugi mitte sellest, et peaks hirmsasti hakkama trahvima, aga vähemalt hoiatusi võiks siin-seal juba teha küll,» lausus Valdmann ja tõi välja vanalinna, kus näiteks Laial tänaval ei ole mõne kinnistu ees veel üldsw lund koristatud. Abilinnapea Kalle Klandorf soovitas elanikel küsida linnaosavalitsustelt kõnniteedele puistamiseks ka tasuta sõelmeid.

Suuremad sõiduteed on Valdmanni sõnul Tallinnas kõik kontrolli all. «Kõik suuremad teed ja tänavad, kus ühistransport liigub, peavad olema pidevalt sõidetavad ja mul hetkel ei ole informatsiooni, et ühistranspordil kuskil probleeme oleks nii peatustes kui ka üldse liikumisel. Väiksematel tänavatel, mida linnaosad puhastavad, võib-olla tahaks küll juba natuke vigade parandusi teha.»

Kommunaalameti partnerfirmadel on praegu Tallinna linnas väljas üle 60 lumekoristusmasina, käsitsi brigaade on ligi 30. Käsibrigaadides töötab hetkel ligikaudu 70 inimest. Käsitööbrigaadid puhastavad ülekäiguradasid ja bussipeatusi, sahad lükkavad lund teedel.

Majaelaniku labidas vs lumekoristusfirma sahk

Tänavapuhastuse ASi juhatuse esimees Vello Kink ütles, et töö on praegu väga intensiivne – tõsisem lumekoristus algas ööl vastu pühapäeva ning kestab siiani 24 tundi ööpäevas. Nende firmal on väljas umbes 33 masinat. «Kindlasti see hulk suureneb eelkõige kallurite ja laadurite arvelt,» täpsustas Kink. Piirkond on neil tema arvates kõige raskem: vanalinn ja kesklinn.

«Teed on sõidetavad kõik ja vastavad seisunditasemetele vaatamata sellele suhteliselt suurele lume kogusele, mis on tulnud – erinevatel hinnangutel 11-12 cm,» lausus Kink ja lisas, et kõnniteedel võib olukord halvem olla, kuna lund sajab pidevalt peale. «Lõppu ei ole näha, sest homme lubab jälle lund,» lisas Kink.

Kink kinnitas, et kui klassikaliselt kasutavad nad talvel teedel naatriumkloriidi, siis umbes 10-11 miinuskraadi juures ei taha aine enam hästi toimida. «Selleks et naatriumkloriid paremini toimiks, niisutame me seda kaltsiumkloriidi vesilahusega. Nii me saavutame selle, et 12-13 miinuskraadi juures aine veel toimib. Pärast seda on keerulisem, tuleb kasutada kas sõelmeid või erandjuhul kaltsiumkloriidi. Kuna kaltsiumkloriid on niivõrd kallis, siis üldiselt ainult vesilahusena – see on jäite puhul väga efektiivne,» selgitas ta. 

Kink toonitas majaelanikele, et lund ei tohiks loopida koristatud sõiduteele. «Kes tahab meiega võistelda, siis eks inimtööjõud versus masin, ma arvan, et nemad jäävad kaotajaks.»

Munitsipaalpolitsei ameti avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt ütles, et ühtegi majaomanikku hetkel veel hoiatatud pole. Esialgu alustatakse meediasse saadetud teatest. «Meil on linnaosades omad tugipunktid, kes teavad kõige täpsemini, kus ajalooliselt need kõige probleemsemad kohad on,» lausus ta.

Praegu on Hundi sõnul kõige probleemsem kesklinn, kuna seal liigub kõige rohkem inimesi. «Eks probleem ole praegu igal pool. Talv tuleb alati ootamatult, mis sellest, et inimestel on lumelabidad kuurides ja garaažides ootevalmis.»

Mupo tuletab meelde, et vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale on kinnistu ja ehitise omanikul kohustus teostada kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal heakorratöid, sealhulgas lumekoristust ja libedusetõrjet. Puhastusalal tuleb heakorratööde tegemine lõpetada hommikul kella 7.00-ks (v.a rasked ilmaolud). Vajadusel tuleb ala puhastada ka päeva jooksul.

Libedusetõrjeks tuleb kasutada puistegraanuleid, mille läbimõõt on 2-6 mm. Keelatud on kasutada tuhka või kloriide.

Majaomanikel on keelatud:

• paigutada lund sõiduteele, kuhjata lund trammiteele lähemale kui ühe meetri kaugusele trammirööpast. Ehitise katuselt mahalangenud või koristustööde käigus mahaaetud lund ei ole lubatud jätta kõnniteele ja sõiduteele. Pärast lume mahalangemist või mahaajamist tuleb lumi ära vedada või paigutada kinnistule, mille oluliseks osaks ehitis on.
• sõiduteedel hooldustööde teostamise käigus paigutada lund ja jääd kõnniteele. Lund võib paigutada kõnniteele juhul, kui jalakäijatele ja jalgratturitele jääb vähemalt 1,1 m käiguruumi;
• paigutada lund ühissõidukite peatusesse kogu tema pikkuses ning ühissõidukite peatusesse viivatele kõnniteedele;
• kuhjata kloriidisegust puistematerjali või lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasalale, paigutada kloriidisegust puistematerjali, lund või muud prahti linnametsa, haljasalale või mujale selleks mitte ettenähtud kohta.

Mupo tugipunktid asuvad kontrollima lumekoristuse ja libedatõrje hetkeolukorda linnaosades.

Mupo tuletab meelde, et õnnetusjuhtumi korral, mis on põhjustatud puhastusala ebapiisavast koristusest või libedusetõrje tegemata jätmisest on kannatanul õigus pretensioonidega pöörduda kinnistu/ehitise omaniku poole, kokkuleppele mittejõudmise korral aga kohtu poole.