Kemplusel ei paista lõppu: Mementole on kommunismiohvrite memoriaali rajamine Maarjamäele vastuvõetamatu

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koit Ojaliivi ja Kuu OÜ projekt pakub okupatsiooniohvrite memoriaali Tõnismäele, pronkssõduri endisesse asukohta. Üks kolme tahuga tulp mahutab umbes 2000 nime, nimesid on kokku ligi 110 000 ja tulpasid 55. Foto: Repro
Koit Ojaliivi ja Kuu OÜ projekt pakub okupatsiooniohvrite memoriaali Tõnismäele, pronkssõduri endisesse asukohta. Üks kolme tahuga tulp mahutab umbes 2000 nime, nimesid on kokku ligi 110 000 ja tulpasid 55. Foto: Repro Foto: Repro

Kommunismiohvrite memoriaal peaks valmima Eesti riigi 100. sünnipäevaks, ent praegu näib kogu projekt ummikus olevat – kuigi valitsus otsustas juba aasta algul, et see rajatakse Maarjamäele, ei sobi see teps mitte kõigile.

Eesti Memento Liit saatis kuu aega tagasi asjassepuutuvatele ametitele eskiisiprojekti koos kirjaga, milles teeb ettepaneku rajada memoriaal hoopis Rannavärava mäele ehk Skoone bastionile. Selle idee käis esimesena välja memoriaali töögrupi koosolekul Tallinna linnaplaneerimise amet.

«See asukoht sobib meile muidugi rohkem kui näiteks Maarjamäe. Maarjamäe on täiesti vastuvõetamatu,» rääkis liidu esimees Leo Õispuu.

Nimelt otsustas valitsus jaanuaris toimunud kabinetinõupidamisel rajada kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk Tallinnasse Maarjamäele. Memoriaal peaks rajatama vastavalt 2011. aasta ideekonkursi ühele võidutööle «Mälutulbad», mille autoriks on Koit Ojaliiv.

«Valitsus otsustas, aga valitsus ei teadnud, mis seal juba on olemas ja kui palju ruumi seal meie jaoks jätkub,» jätkas Õispuu. Ja Maarjamäel seda ruumi tema sõnul ei olnud.

Memento otsib kohta

Pärast seda on Memento pakkunud memoriaali asukohaks veel Tõnismäge ja Hirveparki. Kumbki neist ettepanekutest ei ole toetust leidnud. «Meile mittearusaadavatel põhjustel keeldus linnavalitsus Hirvepargi lähistele mälestusobjekti tegemast,» ei mõistnud Õispuu otsust.

Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Toomas Pirn ütles Postimehele, et põhjused on tegelikult lihtsad, ja need on on seotud muinsus- ja looduskaitsega. Seetõttu ei ole ka teised monumendisoovijad saanud luba ausammast sinna püsti panna.

Pirni sõnul on Rannavärava mägi memoriaali asukohana igal juhul mõeldav, kuid ka seal on omad probleemid. Kindlat jah/ei otsust ei ole täna veel tehtud.

«Skoone bastion asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ning sinna uute objektide rajamine on keeruline, eeldades muuhulgas ka näiteks aeganõudvaid arheoloogilisi väljakaevamisi. Ka ei ole bastioni alale täna väga lihtne ligi pääseda, kuid hea ligipääsetavus on sellise memoriaali rajamisel üks olulisi eeldusi,» edastas Pirn linnaplaneerimise ameti seisukohta.

Reinsalu ilusad lubadused

«Justiitsministeerium on alates kevadest kohtunud erinevate huvirühmadega ja jõudnud järeldusele, et kuigi memoriaali asukoha osas on eriarvamusi, on kõik Maarjamäele alternatiivsed asukohad veelgi problemaatilisemad kas erinevate ehituslike piirangute või huvigruppide erinevate nägemuste tõttu,» selgitas justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas nädalataguses kirjas Riigi Kinnisvara ASile. Seetõttu on ministeeriumi hinnangul võimalik memoriaali rajamisega edasi minna seni kokkulepitud raamides ehk siis asukohaga Maarjamäele.

Leo Õispuu sõnul on aga justiitsminister Urmas Reinsalu Mementole öelnud, et eelmise valitsuse otsus ei olnud siduv. «[Ta ütles] et kui me leiame midagi paremat, siis võib selle teha ka järgmisesse kohta,» olla minister lubanud.

«Minu sõnum on see, et selle asukoha küsimuses tuleb erinevad tahud tõsiselt läbi arutada. Tõsiasi on see, et valitsus on langetanud otsuse Maarjamäe kasuks ja selle otsuse muutmiseks peavad olema ülekaalukad argumendid,» ütles Reinsalu Postimehele. Ministri sõnul on esmased uuringud näidanud, et Maarjamäel oleks ruumi ka memoriaalile, nii et seda ei rajataks sõjahaudade kohale.

Reinsalu sõnul ei ole Tallinna südalinnas head kohta, mis lubaks memoriaali projekti 100-protsendiliselt teostada. «Me oleme ka Memento inimestega seda rääkinud, et kui valik on selline, et kas memoriaal on Maarjamäel või memoriaali ei ole, siis loomulikult, inimesed ütlevad, et valik on selle kasuks, et memoriaal oleks,» ütles ta. Seetõttu peab Reinsalu just Maarjamäed kõige mõistlikumaks variandiks.

Õispuu tunnistas, et lõputu vaidlus asukoha ümber võib ohtu seada selle valmimise, kuid ta avaldas lootust, et kõigest hoolimata see siiski lubatud ajaks väärikasse kohta ka kerkib. «Meid hakkab ära tüütama juba see kemplemine,» nentis ta.

Ministeerium loodab, et memoriaal valmib 2018. aastaks ning avamiseks sobiv aeg peaks seonduma represseeritute mälestuspäevaga, näiteks MRP aastapäevaga 23. augustil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles