«Pealtnägija» analüüsis, mis juhtus vahetult enne liiklusõnnetust Tallinnas Vabaduse puiesteel, kus ülekäigurajal hukkus 13-aastane poiss. Valvekaamera videolt on näha, et umbes kaks minutit enne õnnetust kustutati seal tänavavalgustus.
«Pealtnägija» eksperiment: kas 13-aastane koolipoiss võis hukkuda liiga vara kustunud tänavavalgustuse tõttu
2. detsember 2015, 21:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See küll ei vabasta lapse alla ajanud kaubiku juhti juriidiliselt vastutusest, kuid osade lapsevanemate meelest käib tulede kustutamine liiga vara ja vähemalt koolide lähedal võiks valgustus ülekäiguradade juures kauem põleda, vahendas ERRi uudisteportaal ETV saadet «Pealtnägija».
Tallinnas Vabaduse puiesteel ristmikul asuva maja valvekaameralt on näha, kuidas 25. novembri hommikul kaks inimest ootavad bussi. Siis möödub neist veoauto ja selgelt on näha, kuidas midagi selle veoki juures äratab nende tähelepanu ning nad jooksevad masinale järele, et veok peatada, sest juhtunud oli traagiline õnnetus.
Mitu mures lapsevanemat võtsid õnnetuse järel «Pealtnägijaga» ühendust ja väitsid, et nende hinnangul kustub sellel väga olulisel ülekäigukohal linna tänavavalgustus liiga vara ning hommikul kooli jalutavad lapsed jäävad seetõttu autojuhtidele nähtamatuks.
Tõepoolest – ka ränga õnnetuse fikseerinud valvekaamera videol on näha, et umbes üks minut ja 50 sekundit enne õnnetust tänavavalgustus kustub, mida kinnitab varjude kadumine maja parklas.
Selgitamaks välja, mida see reaalselt tänaval nähtavusele tähendab, läks «Pealtnägija» eile sündmuskohale tagasi ja ootas hetke, kui tänavavalgustus kustub.
Enne veel päris saade lapsevanemate mure kohta aru Talvo Rüütelmaalt, kes vastutab Tallinnas liikluskorralduse eest ja kelle hinnangul on valgustusega linnas asjad paigas – tänavavalgustus lülitub välja vastavalt andurile kohe, kui on õues piisavalt valge. «Seda mõõdab foori element ja vastavalt valgustugevusele ka lülituse teeb,» sõnas ta.
Lapsevanemate hirmul on alust
«Pealtnägija» eksperimendi tulemus on see, et lapsevanemate hirmul on alust - kell 8.22 eile hommikul haaras selgelt valgustatud ülekäigukoha enda alla hämarus ning mõned hetked kulusid selleks, et silmad uue olukorraga üldse harjuksid.
«Ilmselt see liiga vara ära ei kustu, sest looduslik valgus hakkab nähtavust tagama. Teisest küljest on ka sõidukitel valgustusseadmed, mis võimaldavad näha liiklusolusid. Ja võib ju juhtuda ka avarii või elektrikatkestus ja juht peab olema valmis selleks, et tänavavalgustus võib ka ootamatult kustuda. Antud kohas pidi täna nähtavus kõnniteele sõidukijuhi perspektiivist vaadatuna olema olemas. Kas sõidukijuht veendus selles, et jalakäija on ülekäigurajal või on alustamas tee ületamist, seda selgitab uurimine,» rääkis Rüütelmaa.
Nagu «Pealtnägijat» nõustanud jurist selgitas, ei vabasta tänavavalgustuse kustumine ligi kaks minutit enne õnnetust veokijuhti süüst, ent tõstatab konkreetse küsimuse - kas linn ei peaks lapsevanemate hirmudele vastu tulema ning koolide ja lasteaaedade läheduses tegema samasugust eksperimenti nagu eile «Pealtnägija», veendumaks, et laste elud ei ole pimedal ajal ohus. Ja ehk võiks nendel olulistel ülekäigukohtadel tänavavalgustuse tõepoolest kas või kümneks minutiks kauemaks põlema jätta.