Vaidlused Keila koolielu ümberkorraldamise üle pole vaibunud, aga uue koolimaja ehitusplatsil käis üleeile pauk – lõhkelaenguga murti pae sisse kanalid torude tarvis.
Vaidlusi tekitanud sihtasutus ehitab Keilas kooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus koolimaja peaks valmima aasta pärast. «Tahame uuele hoonele anda ka uue sisu. Uus maja pole eesmärk, vaid vahend, et anda lastele parimat haridust. Praegu tegutsevad eri töörühmad kooli arengukava, õppekava, logo ja muude asjade kallal,» ütles Keila linnapea Tanel Mõistus.
Ent jagub ka lapsevanemaid, kes pole rahul linna eestikeelsete koolide muutmisega Keila Hariduse Sihtasutuseks. «Mitte midagi pole selge. Keegi ei ütle, mis saab koolist edasi, kui see ärimeeste kätte läheb. Kinnitavad küll, et riikliku õppekava ulatuses saab laps hariduse tasuta, aga koolis on muudki – olgu või logopeedi teenus, huviringid. Kas see kõik läheb tasuliseks?» kurtis lapsevanem, kes ei soovinud oma laste huvides nime lehes näha.
Leping õpilasega
Vanemate seas on segadust tekitanud ka sihtasutuse soov sõlmida iga õpilase ja lapsevanemaga haridusleping, milles kirjas vastastikused kohustused.
Kool kohustub andma riikliku õppekava ulatuses tasuta haridust ja tagama õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Õpilane kohustub koolis käima, järgima põhikirja ja kodukorda, suhtuma õppetöösse kohusetundlikult, mitte segama tundi, vaid osalema aktiivselt, käituma korralikult ja hoidma kooli vara. Lapsevanem peab looma õpilasele kodus õppimiseks soodsad tingimused ja kontrollima õpitulemusi.
«Küsisime koosolekul, mis siis saab, kui me lepingule alla ei kirjuta. Öeldi, et midagi ei saa. Laps võib koolis ikka käia. Milleks seda jama siis vaja on?» tigetses anonüümsust palunud lapsevanem.
«Ei õiguskantsler ega Harju maavanem ole kahtluse alla seadnud sihtasutuse tegevuse seaduslikkust. Ka mina pean seadust järgima. Erakooli seaduse kohaselt sõlmib kool õpilasega hariduslepingu,» selgitas Keila Hariduse Sihtasutuse juhataja Mart Raik.
Tema sõnul tõepoolest ei juhtu midagi, kui õpilane ja lapsevanem lepingule alla ei kirjuta, sest sihtasutuse ülim kohustus on haridust anda. Lepingu teksti veel parandatakse, arvestades vanemate ettepanekuid.
Ühise arusaamiseni pikk tee
«Sihtasutuse loomine oli ainuõige mõistlik lahendus, et uut koolimaja saada. Sihtasutus on sada protsenti linna oma. Selles pole midagi halba, kui linn oma kohustused sihtasutusele delegeerib ja nende täitmist kontrollib,» ütles senise Keila gümnaasiumi hoolekogu esimees lapsevanem Priit Karjus.
Esmaspäeval valiti lastevanemate koosolekul kooli nõukokku uued esindajad. Siiski lahkusid paljud lapsevanemad koosolekult segaste tunnetega.
«Kõik on nõus, et uut koolimaja on hädasti tarvis, sest vana ei pea sooja ja võib varsti kokku kukkuda. Aga miks oli vaja ka koolide sisuline töö sihtasutusele anda? Asju ei suudeta piisavalt selgitada. Ühise arusaamiseni on pikk tee,» nentis lapsevanem Marelle Erlenheim.
Esmaspäeval kohtusid lastevanemate esindajad Harju maavanema Värner Lootsmanniga. Maavanem on endiselt seisukohal, et Keila algkooli ja gümnaasiumi tegevuse lõpetamine ning nende õiguste ja kohustuste üleandmine sihtasutusele on vastuolus seadusega, sest sel viisil pole munitsipaalkooli lõpetamist seadustatud.
Tänaseks kutsus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Keila linnajuhid kohvile.
«Ministeerium nõustub õiguskantsleriga, et tasuta hariduse kättesaadavus ei ole Keilas ühemõtteliselt tagatud,» teatas ministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm. Ministeerium ei soovi, et mujal Keila eeskuju järgitaks, sest uus süsteem ei pruugi luua piisavalt kindlustunnet. Seetõttu analüüsib ministeerium põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täpsustamise vajadust.
Õiguskantsler Indrek Teder on teinud ettepaneku asjade selgitamiseks kutsuda kokku linnavalitsuse, koolide, ministeeriumi ja lastevanemate ümarlaud.
Raik ütles, et kuigi toimunud on paarkümmend koosolekut ja enamik osalejaist on rahule jäänud, tuleb ilmselt siiski veel kõiki muutusi selgitada.
Keila volikogu arutab koolielu muutusi 30. septembri istungil.