9-aastasele lapsele kukkus koolitunnis tükk vaheseinast pähe

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahumäe põhikooli renoveerimistööd 2006. aastal. Vaade võimlale.
Rahumäe põhikooli renoveerimistööd 2006. aastal. Vaade võimlale. Foto: Peeter Langovits

Tallinna Rahumäe põhikoolis juhtus üleeile õnnetus, kus 3. klassi õpilasele kukkus tunni ajal peale lükandvaheseina detail, mis tekitas talle 4-sentimeetrise peahaava. Hoone haldaja Riigi Kinnisvara AS tunnistas, et detail oli ilmselt renoveerimistööde käigus valesti kinnitatud.

«Poiss on kodus ja pea on ära õmmeldud. Nüüd peab ta 48 tundi väga ettevaatlik olema. Aga see selleks, võib-olla läks õnneks, et pealuu katki ei läinud,» rääkis 9-aastase poisi murelik vanaema Elle Topaas.

Rahumäe põhikooli direktor Kairi Jakobson ütles, et kooli auditooriumis kukkus tunni ajal alla lükandseina detail, mis on eraldi seina külge kinnitatud. Selle tõttu sai kannatada 3. klassi poiss, kellele kooli medõde kutsus viivitamatult kiirabi. «Lapsele osutati esmaabi ja saadeti seejärel koju,» lisas ta.

Hoone haldaja RKASi selgitusel tuli 3. korruse auditooriumis seina küljest lahti ruumi poolitava lükandvaheseina vastusosa, mis kukkus alla.

«Tütrele helistati koolist ja öeldi, et paneel kukkus lapsele pähe. Laps jäi sinna laua ja paneeli vahele, õpetaja oli ta sealt välja tirinud,» selgitas vanaema Elle.

Lapse ema läks töölt otsejoones kooli. Kohale jõudes oli kiirabi juba seal. «Tunni ajal kukkus see talle pähe nii, et tekkis lahtine 4-sentimeetrine peahaav. Käisime kiirabis õmblemas. Seal tehti ka röntgen,» rääkis ema Riina Topaas.

Poisi emal ja vanaemal pole koolile ega õpetajale midagi ette heita, küll aga tekib küsimus, kas koolimaja ikka turvaline on.

«Ma mõtlesin, et poisid jooksid või midagi sellist, aga kui selline asi juhtub lihtsalt tunni ajal, siis sellest ma aru ei saa. Alles remonditud kool, ei ole ju 100 aastat vana maja,» lausus ema.

«Ma mõtlesin ka, et võib-olla poisid jooksid. Aga ei, ta istus rahulikult tunnis. Algul oli väga suur ehmatus, sest ei teadnud, kas on koljus murrud või mis viga on. Tütar ütles, et õpetaja lahinal nuttis ja lapsed nutsid. Riided olid tal verised, peast tuli palju verd,» kirjeldas vanaema.

Rahumäe põhikooli renoveeriti 2006. aastal. «Püha jumal, kas nad siis ei kontrollinud, kas need paneelid peavad,» imestas Elle ja jätkas: «Sa võid rahulikult istuda tunnis ja sul tuleb järsku sein kaela.»

Detail kinnitati renoveerimise käigus valesti

Rahumäe põhikool teavitas juhtunust Tallinna haridusametit. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et esmalt uurisid nemad, milline on lapse seisund. «Laps on juba kodus, õnnetus on juhtunud ja tal on tõepoolest haav. Väga ohtlikke vigastusi lapsel tänasel päeval ei ole,» lausus ta.

Pajula sõnul käitus Rahumäe põhikool antud olukorras igati korrektselt. «Kool käitus õigesti, et kutsus kiirabi välja ja laps viidi kohe läbivaatusele,» ütles ta.

Haridusamet esitas Pajula sõnul nõude hoone haldajale, kelleks on Riigi Kinnisvara AS, kes lubas välja uurida põhjuse, miks konstruktsioon lahti tuli. «Nad esitavad meile vastavalt sellele ka selle konstruktsiooni kohta seletuse. Nemad peavad selle põhjuse välja selgitama ja kinnitama meile, et edaspidi sellised juhtumid on välditavad ja nendega ei juhtu midagi,» rääkis Pajula.

«Ootame ära, mida RKAS meile ütleb ja loodame, et laps paraneb võimalikult kiiresti ja sügavamaid tagajärgi õnnetusel pole,» lausus ta.

RKAS kinnitas, et esialgse info järgi oli detail valesti kinnitatud. «Õnnetusjuhtumi põhjustanud detail paigaldati omale kohale kümme aastat tagasi koolihoone rekonstrueerimistööde käigus OÜ Hanomer poolt, kes on tänaseks tegevuse lõpetanud. Esialgse informatsiooni kohaselt viitavad asjaolud detaili ebaõigele kinnituslahendusele,» ütles Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm.

Idnurmi sõnul teostab Riigi Kinnisvara AS ohutu õpikeskkonna tagamiseks kaks korda aastas põhjalikku kontrolli, mille käigus vaadatakse üle kogu kinnistu, koolimaja ja seal olevad süsteemid ning tarindite ja süsteemide seisukord, nende hooldamise kvaliteet ning tehakse pistelisi katsetusi. Viimane korraline ülevaatus tehti 23. oktoobril ja selle käigus lükandseina detailid kahtlusi ei äratanud.

Samuti toestatakse koolihoones kord kvartalis ennetavat hooldust, mille käigus kontrollib RKASi lepingupartner muu hulgas ka lükandseinte erinevate elementide seisukorda ja funktsioneerimist.

«Hiljutise vahejuhtumi tõttu teostatakse koolihoones täiendav kontroll, et vältida sarnaste olukordade kordumist tulevikus,» rõhutas Idnurm ja lisas: «Koolihoone omanikuna on selle turvalisus meile väga oluline ning siinkohal avaldame siirast kahetsust toimunu pärast ja soovime õpilasele kiiret paranemist.»

Tehnilise Järelevalve ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling selgitas, et ehitusseadustik ei näe ette omanikupoolset kontrolli sagedust ega riikliku järelevalve  sagedust, küll aga peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse ehk siis pideva omanikupoolse kontrolli. Regulaarset kontrolli kindlatel aegadel tuleb teha ohtlikumatele süsteemidele nagu elektri- ja küttesüsteemid.

«Hindame koolide tehnilist seisukorda heaks, iga õppeaasta alguses kontrollitakse omaniku ja riigi poolt üle, et kõik nõuded oleksid täidetud ning hoonete seisukorda jälgitakse jooksvalt ka õppeaasta kestel,» märkis Tuuling.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles