Linnateater leidis samba ja ootab pikisilmi uut saali

Eva Kübar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnateatri renoveeritavast kõrvalhoonest leitud tõenäoliselt renessansiajast pärinev haruldane sammas.
Linnateatri renoveeritavast kõrvalhoonest leitud tõenäoliselt renessansiajast pärinev haruldane sammas. Foto: Artur Sadovski

Hoolimata majanduslangusest loodab linnateater siiski, et nad saavad oma kauaoodatud suure saali pidulikult avada 8. juunil 2010. aastal ehk päeval, mil mööduks täpselt kümme aastat teatrile nurgakivi panekust.


Arvestades, et viimased päris teatrimajadeks ehitatud hooned ehk draamateater ja Estonia valmisid vastavalt 1910 ja 1913, pole Tallinnas pea sada aastat ühtki teatrit ehitatud.


Tallinna linn on lubanud hoone ehituseks 400 miljonit krooni.



«Linn teeb praegu eelarvet ja 200 miljonit on meile nii järgmiseks kui ülejärgmiseks aastaks lubatud,» kinnitas teatri direktor Raivo Põldmaa. Kui ka sobiv ehitaja kohe tuleva aasta algul leitakse, siis on avamiskuupäev Põldmaa sõnul täiesti reaalne.


Esimese etendusega saaks teater sel juhul välja tulla 2011 ehk kultuuripealinna-aasta algul.



Teatri 400-kohaline suur saal on plaanitud praeguse Põrgulava kohale ehk linnateatri suvisesse lavaauku.



Eskiisi pealt paistab uus maja modernne klaasist ja raudbetoonist välisilmega ning mõjub ümbritsevate ajalooliste hoonete kõrval suhteliselt võõrana. Põldmaa lohutas siiski eilsel pressikonverentsil, et tegelikult tulevat hoone välja kenam, kui eskiisilt näib.



«Ja ka muinsuskaitseamet on otsustanud, et kui vanalinnas on mingi n-ö hambaauk, siis võib sinna ehitada modernse hoone,» selgitas Põldmaa.



Arhitektuuristuudio Siim & Kreis eskiisil, mis 2003. aastal konkursi võitis, on näiteks uue hoone katus planeeritud huvitavalt siksakiline, et imiteerida vanalinna katuste siluetti.



Lisaks suurele saalile jääksid alles ka linnateatri praegused väike saal, Taevalava ja Põrgulava. Kuna suur saal ehitatakse praeguse lavaaugu kohale, siis kavatseb teater suviseks mängupaigaks edaspidi hõivata Skoone bastioni.



Peale uue hoone ehitamise on teatril käsil ka ulatuslikud renoveerimistööd kõrvalmajas Lai 25, kuhu peaksid tulema töötajate kabinetid ning teatri töökojad.



Suvel hoones tehtud tööde käigus leiti paar väga põnevat asja – ühe seina seest näiteks tuli nähtavale tõenäoliselt renessansiajast pärinev sammas. Samba kapiteel on näokujuline ning ajaloolane Jüri Kuuskemaa on seda seepärast nimetanud linnateatri majavaimuks. Samuti leiti hoonest vanad müürisisesed trepid, mis viisid keldrist teisele korrusele.



Kokku on linnateatris sel hooajal oodata seitset uut lavastust. Sel sügisel on juhtunud aga nii, et täiesti juhuslikult tuuakse välja kaks teatritükki, mis mõlemad pärinevad 1960ndatest – Richard Brautigani «Arbuusisuhkrus», mille lavastab Jaanus Rohumaa, ning Ingo Normeti käe alla lavalaudadele jõudev Tennessee Wil­liamsi «Iguaani öö».



Näidendit «Arbuusisuhkrus» iseloomustab Rohumaa kui valusat armastuslugu 1960ndatest, kus mees püüab luua ideaalset, ilma vägivallata maailma ning saab teada, mis on selle hind.



Maailmaklassikasse kuuluvat «Iguaani ööd» hakkab Ingo Normet aga lavastama juba teist korda – esimene kord oli 32 aastat tagasi Pärnu teatris, kus peaosades mängisid Aarne Üksküla ja Linda Rummo. Samuti tegi etenduses kaasa Ago Roo, kes täpselt sama, Jonathan Coffinini ehk Nonno rolli ka seekord mängib.



«Arvestades, et Ago Rool tuleb kehastada 97-aastast inimest, siis on ta nüüd sellele tunduvalt lähemal. Ehk avaneb võimalus ka kolmandat korda...» muheles lavastaja Normet.



Lisaks on detsembri lõpus kavas ka üle aasta toimuv festival «Talveöö unenägu», mis seekord keskendub monotükkidele või siis äärmisel juhul kahe näitlejaga lavastustele.



«Põhjus on selles, et meie teatril on väga palju väikeseid ruume, mida saab just nii kõige paremini kasutada, sest suuremate koosseisudega peaksime paratamatult oma majast välja minema, mis tuleks kindlasti kallim,» selgitas linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen.



Lavastusi ja näitlejaid on kokku kutsutud üle Euroopa ning «Talveöö unenäo» eesmärk ongi Eesti publikule välisriikide paremaid näitlejaid tutvustada.



Samuti on plaanis järgmisel suvel Vargamäel ka «Tõe ja õigusega» jätkata, kuigi sellist 22-tunnist teatrimaratoni nagu tänavu enam kavas ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles