IT-agentuuri võidutööks osutus klaasmaja, mille klaasist pinda vähendada soovitatakse

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dagopen OÜ ja Lünk Arhitektid OÜ võistlustöö nimega «Turing»
Dagopen OÜ ja Lünk Arhitektid OÜ võistlustöö nimega «Turing» Foto: Dagopen OÜ ja Lünk Arhitektid OÜ
  • Võitis Dagopen OÜ ja Lünk Arhitektid OÜ võistlustöö nimega «Turing»
  • Hoone ehitatakse Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele.
  • Valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Eesti Arhitektuurimuuseumis kuulutati välja Euroopa Liidu IT-agentuuri uue peahoone arhitektuurikonkursi võidutöö, milleks osutus Dagopen OÜ ja Lünk Arhitektid OÜ võistlustöö nimega «Turing». Võidutööd ilmestavad suuremahulised klaaspinnad, mida edasise projekteerimise käigus optimeerima tuleb hakata, sest selle energiatõhusus on madal.

Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Dagopen OÜ ja Lünk Arhitektid OÜ ühise ideelahendus märgusõnaga «Turing» (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).

Foto: Dagopen OÜ ja Lünk Arhitektid OÜ

«Tahtsime luua toimivat ja funktsionaalset, kuid samas soliidset ja visuaalselt konteksti sobituvat hoonet. Oluline märksõna oli kasutajasõbralikus, see pidi vastama IT-agentuuri väga spetsiifilistele erinõuetele,» selgitas võidutöö kaasautor Dagopen OÜ juhatuse liige Jaan Kuusemets, milliseid märksõnu autorid joonistades silmas pidasid.

Hoone interjöör
Hoone interjöör Foto: Dagopen OÜ ja Lünk Arhitektid OÜ

Lähteülesanne ja kehtiv detailplaneering seadsid rasked nõuded. «Üks suur raskus tulenes tegelikult varem kehtestatud detailplaneeringust, mis ei olnud omal ajal planeeritud sellise hoone ehitamiseks või projekteerimiseks. Seal olid kindlad vaatekoridorid ja kõrgusepiirang, lisaks veel IT-agentuuri konkursi lähteülesandest tulenevad nõuded. Et neid kokku saada, see oli tõeline pusle ja pidi nägema kurja vaeva,» lisas Kuusemets.

Lõpptulemus oli minimalistlik ja lihtne, kuid kriitikute sõnul ehk liiga igav. «Ma ei ütleks, et see oli kindla peale minek. Väga lihtsa vormikäsitluse ja soliidse joonega hooned pakuvad linnaruumis sageli naudingut nii selle kasutajale kui ka linnakodanikule. Lihtsuses peitub sageli hea arhitektuur,» selgitas žürii esimees ja AS Riigi Kinnisvara arendusdirektor Timo Aarmaa.

Liigsuur klaaspind

Arhitektidel soovitatakse projekteerimise käigus optimeerida klaasist osade mahtu, sest selle energiatõhusus on madal. «Lõunapoolsel fassaadil on ette nähtud aktiivne päikesekaitsežalusii, kuid suured klaaspinnad tekitavad ruumide sisekliimas ebamugavust nii talvel kui ka suvel. Sellise suurusega puhaste klaaspindade tehnoloogiline lahendus on küsitav,» seisab žürii protokollis.

Vaatamata kriitikale, oli võistluse žürii veendunud, et edasise projekteerimise käigus suudavad ideekavandi autorid leida mõistliku kompromissi klaasfassaadi lahendamiseks nii, et hoone märgiline ja arhitektuurne mõju säilib.

Lisaks klaasfassaadile tuleb žürii hinnangul täpsustada piirdeaia lahendust, kuna see ei ole turvakaalutlustel soovitatav.  Edasise töö käigus soovitatakse täiendava sissepääsu rajamist Vesilennuki tänava poolt ja analüüsida detailsemalt parkimiskorraldust, pidades eelkõige silmas jalgrataste parkimist ja elektriautode laadimiskohti. Analüüsida tuleks ka tehniliste ruumide mahtu, sh ventilatsiooniseadmete asukohta.

Keskkond vormis otsuse

Vesilennuki tänavalt avaneb ilus vaade merele, mida on arhitektid oskuslikult silmas pidanud
Vesilennuki tänavalt avaneb ilus vaade merele, mida on arhitektid oskuslikult silmas pidanud Foto: Dagopen OÜ ja Lünk Arhitektid OÜ

Mere äärde rajatavad arendusprojektid on saanud lähikuudel kõvasti kriitikat, seetõttu mängis otsuse tegemisel olulist rolli ümbritsev

keskkond. «Ümbrusega arvestamine oli üks olulisemaid elemente, millega tuli arvestada. Seal on ajalooliselt lennusadama angaarid, mis ilmestavad piirkonda. Ümbrus on piirkonnas kiiresti arenev ja tuli mõelda, kuidas vana ja uus kokku mängida,» ütles Timo Aarmaa.

Autorite hinnangul on ajaloolisse keskkonda moodsaid ehitisi planeerida alati keeruline ülesanne, kuid paistab, et žüriile nende lahendus meeldis. «Eks see oli mingi teatud tunnetus, mis pani selle hoone sinna sobituma. See küll erineb ümbrusest tuntavalt, kuid sobitub olemasolevasse sadamast tulenevasse ajaloolisesse keskkonda,» sõnas Lünk Arhitektid juhatuse liige ja võidutöö kaasautor Üllar Ambos.

«Selline silmapaistev hoone tähelepanuväärses kohas rikastab kindlasti Tallinna linnaruumi ja tõmbab endale nii tallinlaste kui linna külastajate tähelepanu. Meie huvi on, et lisaks kaunile välimusele oleks majas ka võimas sisu, kuna tegemist on mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa Liidu mõistes väga olulise IT asutusega,» märkis siseminister Hanno Pevkur.

«Euroopa Liidu IT-agentuur on näinud oma rolli sümboolse «tuletornina» suuremahuliste IT süsteemide operatiivjuhtimisel, mis tagavad Euroopale oluluste väärtuste kestmise. Need väärtused on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala alustalad. IT-agentuuri uue peakorteri asukoht Lennusadama vahetus läheduse mere ääres toetab meie sümboolse rolli mõtet ka füüsilises tähenduses. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutöö peegeldab seda oskuslikult ning loodame, et meie peakorterist saab vääriline täiendus kuulsale Tallinna siluetile,» ütles avamisel Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektor Krum Garkov.

Konkursile laekus 15 tööd

Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga «Platoo» (autor Karli Luik).

Foto: OÜ AB Kontekst

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto Ab OÜ töö pealkirjaga «Bastion» (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).

Foto: Salto Ab OÜ

Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus «Vesilennuk» (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal).

Foto: Sweco Projekt AS

Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus «Vöö» (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas).

Foto: Kuu OÜ

Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus «Yhendus» (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).

Foto: Kauss Arhitektuur OÜ

Võistluse preemiafond oli kokku 30 000 eurot: esikoht 10 000 eurot, teine 8 000 eurot, kolmas 6 000 eurot ja ergutuspreemia igale äramärkimise pälvinud töö autorile 2000 eurot.

Konkursiga sooviti leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri tulevasele hoonele. Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 244 200 eurot.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Arhitektuurikonkursi võistlustöödega saab tutvuda Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni käesoleva aasta 29. novembrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles